• OMX Baltic−0,17%322,76
  • OMX Riga0,06%967,02
  • OMX Tallinn−0,05%2 278,07
  • OMX Vilnius−0,54%1 506,08
  • S&P 500−0,98%7 681,14
  • DOW 30−0,31%52 693,9
  • Nasdaq −1,7%26 248,13
  • FTSE 100−0,02%10 751,11
  • Nikkei 225−2,65%62 907,84
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,28
  • OMX Baltic−0,17%322,76
  • OMX Riga0,06%967,02
  • OMX Tallinn−0,05%2 278,07
  • OMX Vilnius−0,54%1 506,08
  • S&P 500−0,98%7 681,14
  • DOW 30−0,31%52 693,9
  • Nasdaq −1,7%26 248,13
  • FTSE 100−0,02%10 751,11
  • Nikkei 225−2,65%62 907,84
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,28
Hiina toorainenälg tirib käima maavarade poolest rikka Aafrika majandust.
Paljude Aafrika maade majanduses on viimase 30 aasta parim aeg – ammu pole Sahara-tagune Aafrika kogenud nii kiiret majanduskasvu kui tänavu oodatav 6% ning tulevaseks aastaks ennustatav 5,5%. Peapõhjuseks pole ei läänemaailma abiprogrammid ega Bob Geldofi mõttekaaslaste kampaaniad, vaid Hiina ja ka India toorainenälg, kirjutas Ärileht.
Aasia riigid ostavad järjest rohkem Lõuna-Aafrikast rauamaaki, Ghanast mangaani, Beninist, Malist ja Burkina Fasost puuvilla, Kenyast ja Malawist kohvi, Sambiast vaske, Botswanast teemante, Ugandast teed, Mauritiuselt suhkrut jne.
Kasvanud on ka välismaised otseinvesteeringud Aafrikasse – alates 2002. aastast kiiremini kui üheski teises maailma piirkonnas.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele