• OMX Baltic0,01%308,39
  • OMX Riga0,28%902,59
  • OMX Tallinn0,1%2 104,65
  • OMX Vilnius−0,06%1 451,83
  • S&P 500−0,01%7 357,49
  • DOW 300,14%51 920,62
  • Nasdaq −0,46%25 358,6
  • FTSE 1000,65%10 529,89
  • Nikkei 225−3,27%69 996,78
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%85,42
  • OMX Baltic0,01%308,39
  • OMX Riga0,28%902,59
  • OMX Tallinn0,1%2 104,65
  • OMX Vilnius−0,06%1 451,83
  • S&P 500−0,01%7 357,49
  • DOW 300,14%51 920,62
  • Nasdaq −0,46%25 358,6
  • FTSE 1000,65%10 529,89
  • Nikkei 225−3,27%69 996,78
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%85,42
Hiina toorainenälg tirib käima maavarade poolest rikka Aafrika majandust.
Paljude Aafrika maade majanduses on viimase 30 aasta parim aeg – ammu pole Sahara-tagune Aafrika kogenud nii kiiret majanduskasvu kui tänavu oodatav 6% ning tulevaseks aastaks ennustatav 5,5%. Peapõhjuseks pole ei läänemaailma abiprogrammid ega Bob Geldofi mõttekaaslaste kampaaniad, vaid Hiina ja ka India toorainenälg, kirjutas Ärileht.
Aasia riigid ostavad järjest rohkem Lõuna-Aafrikast rauamaaki, Ghanast mangaani, Beninist, Malist ja Burkina Fasost puuvilla, Kenyast ja Malawist kohvi, Sambiast vaske, Botswanast teemante, Ugandast teed, Mauritiuselt suhkrut jne.
Kasvanud on ka välismaised otseinvesteeringud Aafrikasse – alates 2002. aastast kiiremini kui üheski teises maailma piirkonnas.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele