9. mail ümbritseb pronkssõdurit telk

Mikko ei osanud hetkel veel öelda, kui palju väljakaevamised ja selle seotud toimingud riigile maksma lähevad. Raha selleks tuleb riigireservist.

Kaitseministeeriumi andmetel võib Tõnismäele olla maetud 14 punaarmeelast, teada on ka võimalikud nimed. Mikko sõnul tegeldakse ühe hauaga ligi 2-3 päeva. Seega kestvad kaevamistööd Tõnismäel kindlasti üle kuu aja. Mikko rõhutas, et kaitseministeerium ei taha kaevamistöödest korraldada teatrietendust ja tsirkust. Ta märkis, et kui säilmed suudetakse tuvastada, siis püütakse need omakestele tagastada, vajadusel ka Venemaale saata.

"Kui aga ei suudeta tuvastada isikuid, siis aianurka neid ei jäeta ja need maetakse ümber tõenäoliselt Tallinna kaitseväekalmistule. Samas ei ole praegu ümbermatmiseks otsust tehtud. Seda saab teha vaid riikliku protokolli lausel," rääkis Mikko.

Kaitseministeerium põhjendab telgi vajalikkust Tõnismäe haljasala ümber rahvusvaheliste reeglitega.

Sõjahaudadesse maetud isikute identifitseerimist hakkab pärast ettevalmistustööde lõppemist teostama Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisi Büroo koos Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskusega. Arheoloogiliste väljakaevamistööde juures viibib kohtuarst, kes juhendab säilmete avastamise, väljakaevamise, dokumenteerimise ja pakendamise protsessi. Leitud säilmed dokumenteeritakse ja pakendatakse politsei ekspert-kriminalisti poolt.

Tallinnas Tõnismäel asuv haljasala on tunnistatud kultuurimälestiseks kui Teises maailmasõjas hukkunute matmispaik. Kaitseministeeriumi juures tegutsev sõjahaudade komisjon on tuvastanud, et matmispaiga näol on tegemist sõjahaudadega.

Mikko sõnul tähendab sõjaväehaudade olemasolu seda, et pronkssõdur on hauamälestis. "Pronkssõdur on nagu rist haual ja kui säilmed viiakse ära, peaks ka rist kaasa liikuma. Hauatähis peaks olema kalmistul," rääkis ta. Samas möönis Mikko, et hetkel pronkssõdurit puudutada ei saa. Praegu ei ole veel otsustatud, kas hauatähis liigub Tõnismäelt minema või mitte.

Kinnitus sellele, et Tõnismäe haljasalal asuvad II maailmasõja aegsed hauad, saadi juba 1995. aastal. Tookord kaevati Kaarli kiriku poolsesse äärde monumendi esise platsi ümberkujundamisel trašeed uute puude istutamiseks. Tööde käigus tõmbas ekskavaatorikopp maa seest välja kaks õhukese laua katket. Kesklinna valitsuse tellimusel viis AS Agu läbi arheoloogilised uuringud, mis kinnitasid, et tegu oli "uusaegse mittekristliku matusega". Mikko ei osanud anda selget vastust, miks alustatakse kaevamistöid 12 aastat pärast sellist avastust. "Riik on olnud hooletu mitmeid aastaid selles küsimuses. Varem polnud see kuju takistuseks, aga viimastel aastatel on see mälestusmärk politiseeritud," põhjendas ta.

Mikko sõnul informeeriti Vene Föderatsiooni juba eile täna algavatest ettevalmistustöödest. Mikko sõnul oli tegu normaalse ja konstruktiivse jutuajamisega.