Riigikontroll: riik pole põllumeeste heaks piisavalt teinud

Riigikontroll ei pea õigeks, et põllumajandusministeerium käsitleb riigi maaelupoliitikat eelkõige kui põllumajanduspoliitikat. Sellest tulenevalt korraldab ministeerium Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi raha kasutamist, seostamata seda arengusuundadega, mida viiakse ellu liidu teistest fondidest saadava raha toel.

Riigikontrolli hinnangul tuleb maaelu arengut terviklikult käsitleda, alates infrastruktuurist ning lõpetades haridus- ja tervishoiuprobleemidega. Riigikontroll tõdes auditi käigus, et ükski institutsioon ei tegele sellega, et põhjalikult hinnata riigi kavandatud meetmete tervikmõju maapiirkondade sotsiaalmajanduslikule arengule. Praegu lähtuvad eri ministeeriumid oma valdkonna prioriteetidest ning ei kasutata võimalust arendada eri meetmete koosmõju kaudu maaelu terviklikult. Samuti pole põllumajandusministeerium, kelle ülesandeks on luua tingimused maaelu jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks arenguks, suutnud maaelu süsteemselt kujundada.

Auditi allkirjastanud Riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo nentis, et praeguseid maaelu probleeme ei saa lahendada vaid põllumajandustootmise keskselt ning selleks ei piisa vaid maaelu arengukavas planeeritavatest meetmest. "Maapiirkondade arengupoliitika eesmärgid on mitmetahulised. Koostöö selles valdkonnas saab olla edukas, kui seda tehakse üha enam inimeste heaolu ning maaelu kui paljudest osadest koosnevat tervikut silmas pidades," sõnas Olgo.

Tarmo Olgo ütles, et auditi üheks oluliseks eesmärgiks oli ergutada ühiskonnas, Riigikogus ja valitsuses mõttevahetust põllumajanduse ja maaelu tuleviku teemal veel enne, kui suured probleemid nelja-viie aasta pärast otsest mõju hakkavad avaldama.

"Tähtis on hakata tegutsema juba täna," sõnas Olgo.