• OMX Baltic0,01%308,39
  • OMX Riga0,28%902,59
  • OMX Tallinn0,1%2 104,65
  • OMX Vilnius−0,06%1 451,83
  • S&P 500−0,01%7 357,49
  • DOW 300,14%51 920,62
  • Nasdaq −0,46%25 358,6
  • FTSE 1000,65%10 529,89
  • Nikkei 2254,61%72 366,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%86,1
  • OMX Baltic0,01%308,39
  • OMX Riga0,28%902,59
  • OMX Tallinn0,1%2 104,65
  • OMX Vilnius−0,06%1 451,83
  • S&P 500−0,01%7 357,49
  • DOW 300,14%51 920,62
  • Nasdaq −0,46%25 358,6
  • FTSE 1000,65%10 529,89
  • Nikkei 2254,61%72 366,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%86,1
Eestit kevadel tabanud kübersõjas kasutati serverite ülekoormamise kõrval ka keerulisemaid ründamisviise, mille olemust riigi infoturbe spetsialistid seletada ei oska.
"Päris mitu korda tehti ka selliseid rünnakuid, mille kohta ei oska me mingit seletust anda," vahendas Postimees Riigi infosüsteemide arenduskeskuse infoturbeintsidentide käsitlemise osakonna juhataja Hillar Aarelaiu sõnu.
"See nägi välja musta auguna, tühja graafikuna. Null. Ükski bitt ega bait, ükski pakett üheski suunas ei liikunud. Nagu oleks juhe katki lõigatud," kirjeldas Aarelaid.
Seletamatute rünnakutega õnnestus lühikeseks ajaks sulgeda nii mõnigi Eesti interneti välisühendus.
Viimane tõsisem küberrünne tabas Eestit 18. mail, ent rünnakud pole tänaseni täielikult vaibunud.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele