Eesti rikaste ja vaeste vahe on Euroopa suuremate seas

Valitseb seaduspära - mida suuremad on riigi kulutused sotsiaalsele kaitsele, seda vähem on sissetulekutes ebavõrdsust. Eestis moodustasid kulutused sotsiaalsele kaitsele 2004. aastal sisemajanduse koguproduktist 13,4%, Sloveenias aga 24,3%.

Ebavõrdsus ilmneb ka teistes elusfäärides: hariduses, tervises, sotsiaalses ja kultuurilises osalemises. Vaeseimasse viiendikku kuuluvate vanemate lastest astub pärast põhikooli lõpetamist gümnaasiumisse 57%, samas kui rikkaima viiendiku puhul 85%. Huviharidusega tegeles 2005. aastal 33% vaeseima viiendiku ja 55% rikkaima viiendiku alla 15aastastest lastest.

Tervise ebavõrdsuse puhul on tulemused ühesed: mida vaesem inimene on, seda halvem on tema tervis, seda harvem harrastab ta tervislikke eluviise ja seda rohkem takistusi kogeb ta arsti juurde pääsemisel. 2005. aastal hindas 16aastastest ja vanematest rikkaimasse viiendikku kuuluvatest elanikest oma tervist väga heaks või heaks 77%. Vaeseimas viiendikus andis oma tervisele sama hinnangu ainult 41%. Samas on vaeseima viiendiku hulgas ka enim neid, kes ei saanud vajadusel arstiabi.