• OMX Baltic−0,17%322,76
  • OMX Riga0,06%967,02
  • OMX Tallinn−0,05%2 278,07
  • OMX Vilnius−0,54%1 506,08
  • S&P 500−1,33%7 654,03
  • DOW 30−0,24%52 731,74
  • Nasdaq −2,44%26 052,16
  • FTSE 100−0,26%10 725,03
  • Nikkei 225−2,65%62 907,84
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,98
  • OMX Baltic−0,17%322,76
  • OMX Riga0,06%967,02
  • OMX Tallinn−0,05%2 278,07
  • OMX Vilnius−0,54%1 506,08
  • S&P 500−1,33%7 654,03
  • DOW 30−0,24%52 731,74
  • Nasdaq −2,44%26 052,16
  • FTSE 100−0,26%10 725,03
  • Nikkei 225−2,65%62 907,84
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,98
Statistikaameti möödunud aasta kohta koostatud aastaraamatust selgub, et 2006. aastal tegid kulutused teadus- ja arendustöösse järsu hüppe.
Kui 1998.-2006. aastani kasvasid investeeringud teadus- ja arendustöösse keskmiselt 17%, siis ainuüksi möödunud aastal oli kasv 47%. See oli tingitud nii üldisest tööjõukulude kui ka riigieelarve teadus- ja arendustöö eraldiste olulisest suurenemisest.
Kuigi 2006. aastal kasvas ka teadlaste ja inseneride arv, ei ole nende arendustöödeks kulutatud inimtööaastad jõudnud veel 1990. aastate teise poole tasemele. Üks põhjus on üliõpilaste arvu suurenemine, mistõttu jääb õppejõududele teadustööks vähem aega.
Teadusvaldkondadest kasvas riiklik rahastamine kõige rohkem loodus- ja tehnikateadustes, vastavalt 65% ja 56%.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele