• OMX Baltic0,01%308,39
  • OMX Riga0,28%902,59
  • OMX Tallinn0,1%2 104,65
  • OMX Vilnius−0,06%1 451,83
  • S&P 500−0,01%7 357,49
  • DOW 300,14%51 920,62
  • Nasdaq −0,46%25 358,6
  • FTSE 1000,65%10 529,89
  • Nikkei 225−2,77%70 359,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%85,46
  • OMX Baltic0,01%308,39
  • OMX Riga0,28%902,59
  • OMX Tallinn0,1%2 104,65
  • OMX Vilnius−0,06%1 451,83
  • S&P 500−0,01%7 357,49
  • DOW 300,14%51 920,62
  • Nasdaq −0,46%25 358,6
  • FTSE 1000,65%10 529,89
  • Nikkei 225−2,77%70 359,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%85,46
Eesti Energia on kvoodimüügist teenitud 2,7 miljardit minimaalselt paigutanud projektidesse, mis tulevikus vähendavad täiendava saastekvoodi vajadust.
Eesti Energia finantsdirektori Margus Kaasiku sõnul peitub põhjus, miks pole müügist saadud summa mänginud olulist rolli Eesti Energia saastekoguste vähendamisel, selles, et need projektid võtavad kaua aega, kirjutab Eesti Päevaleht.
Kaasik kinnitas, et ettevõte kavatseb selle raha investeerida süsihappegaasivabasse energiatootmisesse ning plaanid on suuremadki kui 2,7 miljardit.
Konkreetsete projektide nimetamisel mainis aga Kaasik alles aastate pärast valmiva Ignalina tuuma-elektrijaama kava.
Isegi kui kolme Balti riigi ja Poola kavandatav uue Ignalina aatomienergiajaama rajamine õnnestub, hakkaks see parimagi tahtmise juures Eestist lenduvat CO2 hulka vähendama alles pärast 2012. aastat, kui praegu ette pandud kvoodijagamiskava juba aegub.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele