Uuring: Eesti rahvas ei ole rahvuste pinnal lõhestunud

Juunis korraldati küsitlus, mille eesmärgiks oli uurida, kas aprillikriis on viinud Eesti ühiskonna rahvusliku polariseerumise ehk eraldumise mõttes uude seisundisse, kuid päris sellist kuvandit uuringust välja ei tulnud, kirjutas Päevaleht Online.

Vaatamata pronkssõduri ümber tekkinud negatiivsetele tundmustele, ei moodusta venekeelne elanikkond ka pärast aprillikriisi eestlastele vastanduvat kogukonda. Kasvanud pingetele vaatamata on eestlaste ja rahvusvähemuste omavaheline suhtluskliima pärast aprillikriisi jäänud valdavalt heatahtlikuks.

Uuring tõi välja, et rahvusvähemused Eestis ei ole üldse homogeense ülesehitusega, vaid võib laias laastus jagada tugevalt (27,5%), keskmiselt (34,1%) ja nõrgalt lõimunud (30,9%) mitte-eestlastest elanikkonnaks ning väike osa, kaheksa protsenti mitte-eestlastest, pole üldse lõimunud.

Uuringus osales 996 eestlast ja 491 teisest rahvusest inimest.