Teadlased leidsid pikkusegeeni

Uuringu taga on USA teadlased Harvardi ülikoolist ning Bostoni lastehaiglast ja Suurbritanniast Oxfordi ülikoolist ning Exeteri ülikooli arstiteaduskonnast. Analüüsiti 5000 valge eurooplase genoomi, kes olid vabatahtlikult andnud oma vereproovi geenipanka. Samuti olid teadlaste käes andmed inimeste pikkuse, kaalu kohta ning doonoreid oli uuritud diabeedi ja südamehaiguste suhtes.

HMGA2 geen mängib inimeste pikkuse varieeruvuses olulist rolli ning vaid ühetäheline muutus geneetilises koodis on kasvuerinevustes ülioluline. Teadlased kasutasid võrdlusrühmana 30 000 inimese andmeid, kellelt otsiti sama geeni kaht versiooni.

"Pikkus on sedavõrd kompleksne tunnus, seda mõjutab terve rida geneetilisi ja geenidest sõltumatuid põhjuseid. Pikkusegeeni avastamine võib olla abiks ta teiste komplekssete protsesside, näiteks diabeedi, vähi või muude haiguste geneetilise tagapõhja mõistmisel," ütles Joel Hirshhorn, üks uuringu autoritest. Artikkel ilmus ajakirjas Nature Genetics.

Kahe aasta eest leidis üks uuring, et geen HMGA2 mängib olulist rolli mitte ainult inimese kasvu juures, vaid on tähtis osaline kasvajate moodustumisel. Kaheksa-aastasel poisil, kes kandis selle geeni mutatsioon, oli mitmeid kasvajaid ning ta oli ligi 1,8 meetrit pikk. Samuti on teada, et pikkadel inimestel esineb rohkem teatud tüüpi vähke, näiteks eesnäärme-, kopsu- ja põievähke. Samuti on pikkadel inimestel suurem osteoporoosirisk.

Sama teadlasterühm loodab juba lähiaasta jooksul kindlaks teha veel kümneid või sadu geene, mis on seotud pikkusega.