Kaido Kangur ootas kinnisvaraturu mõõna ammu

Asjaolu, mis inimesi sedavõrd kaalukat otsust, nagu kinnisvara soetamine on, emotsioonide ajel tegema sundis, seisnes erinevate tegurite sümbioosis.

Esmalt mõistmine, et laenuga elamine on täiesti normaalne, fooniks palkade kiire kasv, pankade agressiivsed kampaaniad ning avalikkuse surve tervikuna nõudluse toetamiseks.

Kinnisvaraturu arengu koha pealt seati üldiselt eeldus, et kiirele tõusule peab järgnema stabiliseerumine ning graafiliselt nn platooks muutumine.

Statistikaameti andmed kinnisvaratehingute arvu vähenemisest selle aasta alguses sundis väga paljusid, mind sealhulgas, korrigeerima oma ootusi ja eeldusi. Selle aasta kolmanda kvartali andmed tehingute arvu osas ei olnud enam üllatus, vaid selgelt ootuspärased. Seega jõudis mõõnaperiood kätte minu jaoks teatud ajalise nihkega.

Mida see mõõnaperiood pikemas perspektiivis tähendab?

Julgen selgelt väita, et selline mõõn on kinnisvaraturule tervikuna mõjunud väga vajalikuna. Paljud kinnisvaraturu põhitõed olid läinud nihkesse, nägime nõrga kvaliteedi ülehinnatust, teenuse kvaliteet ei omanud olulist tähtsust ja tähtsust ei omanud sageli isegi vara asukoht. Otsuseid tehti kiirustades ja emotsioonide ajel. Usun, et Eesti kinnisvaraturul on sellest kogemusest ainult võita, arenemaks tulevikus loogiliselt ja stabiilsemalt.

Kas järgmise aasta esimeseks kvartaliks prognoosite pööret turul või jätkub praegune hinnalanguse trend?

Eelkõige meie sektoris on prognoosimine üsna tänamatu töö, kuid lähtuvalt sesoonsusest, mis aastaid on turul kehtinud, saab seada eeldused, et järgmise aasta algus on ilmselt vähem aktiivne. Liigume tagasi viie aasta taguste tehingumahtude juurde.