Raasuke: alati ei saada aru, mis juhtub laenumaksega hiljaks jäämisel

„Eraisikutele tähendab Basel II seda, et laenuotsust automatiseeritakse märksa enam. Ja laenuandmine hakkab üha enam põhinema statistilistele mudelitele. Tulevikus võib pea 90% laenuotsusest teha ära arvuti. Ühelt poolt on see efektiivsuse küsimus, teiselt poolt vähendaks see eksimust ja subjektiivsust,” selgitas Raasuke.

Riskisuse hindamise mudelite järgi määratakse inimesele skoor olemasoleva info järgi. „Pank vaatab kogu suhet teiega ja väljaspoolt tulenevat legaalselt saadud infot. Kõige olulisemad indikaatorid kõrgeneva riskisuse osas on häired varasemas laenuteenindamises ja säästude olemasolu kuu lõpuks ehk see palju raha inimesel kuu lõpus arvele jääb. Järgnevad indikaatorid on tunduvalt väiksema kaaluga. Kui laenupuhkus on õigetel põhjustel võetud, siis see pilti ei riku,” tõi pangajuht välja olulisi näitajaid inimeste laenukäitumises.

Kuna ollakse üle minemas Basel II arvestusele, mis tähendab, et tulevikus on panga töös aina olulisem statistiliste mudelite järgimine, siis ei ole pangatöötajal õigust üle vaadata negatiivsetest näitajatest kliendi ajaloos. Mis tähendab omakorda seda, et vaadatakse ka seda, kui täpselt pangad neid statistilisi mudeleid järgivad. Praegu ei ole Hansapank veel saanud lõplikku õigust Basel II süsteemi kasutada, aga olemasolevad kliendid, kes võtavad laenu, käivad juba läbi skooringute mudelitest.