Riskikoefitsiendi hindamissüsteem jääb ajale jalgu

ERGO Kindlustuse transpordikindlustuse osakonna juhataja Tanel Kursi sõnul on tõesti peamiseks liikluskindlustuse riskikoefitsiendi arvestamise probleemiks süsteemi keerukus ja raskestimõistetavus ning ühe kindlustusseltsi piires koheldakse klienti erinevalt. "Kunagi üles ehitatud tõhus süsteem on oma aja ära elanud, mistõttu ERGO on huvitatud universaalsemast ja lihtsamast süsteemist," rääkis Kurs.

Vajakajäämised süsteemis tingivad selle, et autoomanikud üritavad teha kindlustust läbi tuttavate, kel riskikoefitsient väiksem.

Praegune süsteem on üles ehitatud sõiduki-isiku paarile, mida jälgitakse kasutusala piires. Näiteks, kui kindlustusvõtja vahetab tihti autosid, siis hakkab nõutud üks aasta algusest peale lugema, makstes endiselt kõrget kindlustusmakset. If Eesti Kindlustuse liikluskindlustuse projektijuhi Reet Veilbergi sõnul ei ole see alati nii, sest osadel puhkudel kandub riskikoefitsient üle uuele sõidukile koos juba kasutatud kindlustuspäevadega ja siis ei pea aastat uuesti alustama. Reet Veilberg leidis, et riskikoefitsiendi süsteem üldjuhul toimib.

Kui kunagi ammu on põhjustatud avarii, siis nüüd endale teist autot soetades arvestab süsteem ka seda aastaid tagasi tehtud avariid ning omaniku teisele autole määratakse kõrgem riskikoefitsient, kui esimesele autole.

Üks paljudest, kes on kokku puutunud selliste küsitavate juhtumitega, on Veiko Rõivas. Ta ei ole ise ühtegi avariid põhjustanud, kuid seda on teinud pereliige tema autoga. Kuigi avarii toimus seitse aastat tagasi, maksab Rõivas siiani kindlustust koefitsiendi järgi, mis määrati pärast avariid. Kindlustus seletas asja sellega, et tal ei olnud vahepeal endal autot, seejärel vahetas ta autosid tihti. "Täiesti ebaloogiline süsteem. Ma pole ise ühtegi avariid teinud ning tihe autode vahetamine ei väljenda mingit riski," rääkis Rõivas.

Salva Kindlustuse ASi liikluskindlustuse osakonna juhataja Tõnis Tohveri sõnul tuleb ikka ette, et isiku riskikoefitsient tuleb määrata kesksest süsteemist erinevana. See näitab, et süsteemil on kohti, mis tekitavad mõnedes olukordades põhjendamatult kõrget või madalat riskikoefitsienti.