Kuidas tuleb maailmalõpp: keskkonnareostus

Kui teie käsutuses oleks ajamasin ning te satuksite keskaegse Tallinna vanalinna tänavaile, siis oleks avanev vaatepilt ilmselt üsna šokeeriv – mingit prügivedu ei eksisteeri ning hobused, lambad ja teised loomad õiendavad oma loomulikud vajadused otse linnatänavaile ning mõistagi ei vaevu loomade omanikud nende järel koristama. Hingemattev hais paneb mõtlema, et tänapäevase transpordisüsteemiga kaasas käivad vingugaasid on selle kõrval meeldiv pisiasi.

Sellele vaatamata on olukord nüüdseks siiski mõnevõrra keerulisem ning seda mitmel põhjusel. Esiteks elab maailmas oluliselt rohkem inimesi ning need inimesed on ka keskmiselt jõukamad ehk saavad elu jooksul enam tarbida. Teiseks on muutunud reostuse iseloom. Orgaanilised jäätmed tekitavad küll ebameeldivaid probleeme, kuid pikas perspektiivis saab loodus nendega väga edukalt hakkama.

Hoopis teine lugu on plasti, kummi, raskmetallide, nafta ja kõikvõimalike kemikaalidega. Osad neist ei lagune looduses ka sadade aastate jooksul. Plastreostus on tekitanud hiiglaslikke ookeanidel hulpivaid prügisaari. Meres hulpiv plast korjab enda külge mürgiseid kemikaale, mis mööda toiduahelat lõpuks inimese toidulauale jõuavad.