Mis toimus enne suurt väljarännet?

Mitokondriaalne DNA on imetlusväärne uurimisobjekt. Tegemist on kummalise evolutsioonilise sündmuse jäänukiga – raku hingamiskeskus mitokonder on tegelikult kunagi meie kõigi esivanemaks oleva ainurakse organismi poolt allaneelatud bakter, kellega mingil põhjusel äraseedimise asemel vastastikku kasulikku koostööd otsustati teha, kirjutas The Economist.

Lisaks kannab mitokonder ka jälgi inimese hilisemast evolutsioonist. Paljudel liikidel, sealhulgas ka inimesel, antakse mitokondrid lapsele edasi vaid emalt. Kuna mitokonder sisaldab ka iseseisvat DNA-d, on tegemist genoomiosaga, kus isapoolsed geenid mingit rolli ei mängi – tegemist on muutumatult emalt lapsele edasiantava genoomijupiga. Ja lastest annavad mitokondri DNA-s edasi arusaadavalt ainult tütred. Seda DNA-juppi saavad muuta ainult juhuslikult toimuvad mutatsioonid. Seetõttu on mitokondri DNA-st lihtne vaadelda geneetiliste mutatsioonide toimumiskiirust ning konstrueerida inimese põlvnemispuid.

Selle puu harud on muidugi põhjalikult läbi uuritud. Inimesed pärinevad Aafrikast, kust nad umbes 60 000 aastat tagasi Aasiasse levisid, sealt 50 000 aastat tagasi Austraaliasse, 35 000 aastat tagasi Euroopasse ja 15 000 aastat tagasi Ameerikasse. Mida aga pole nii hästi uuritud, on selle puu Aafrikas asuvad juured. Aafriklaste omavaheline geneetiline varieeruvus ületab kogu muu maailma oma. Selle mitmekesisuse kujunemine pole aga siiani selge.