Kas 760aastane äri ei pane mõtlema?

Paraku 2007. a kevadest, uue transpordi arengukava esimesest toimimisaastast, lõpetas riik nende põhimõtete järgimine. Tulemusena on Eesti Raudtee kaotanud 40% veomahtudest, sadamad jäid ilma transiitveostest vedelkütuse, väetise, söe ja teiste kaupade näol. Riigile kuuluva ASi Tallinna Sadam puhaskasum vähenes 44 protsenti. Uute sadamate äriplaanid ei täitunud. Samal ajal kasvasid näiteks Läti sadamate veomahud umbes 37%.

Kujunenud olukorras on mõistetamatu meie valitsusjuhi väide, et Eestit läbinud transiidimahtudest ei suundunud mujale midagi. Transiidifirmad teavad ju ometi täpselt, mis kaubad, millises mahus ja kellele kaotati. Nagu teatakse ka seda, et selle kaotuse põhjused on poliitilised.

Transiidikonverentsile Transestonia 2008 kogunetakse olukorda analüüsima. Iseenesest on uued võimalused meile välja pakutud. Jaanuaris levis paljutõotav uudis, et Tallinna Sadam ja Hiina Ningbo sadam leppisid kokku koostöös, arendamaks Eesti kaudu kulgevat konteinerkaupade transiiti. Külma dušina mõjus peaminister Andrus Ansipi pessimism selle projekti puhul. Tema hinnangul põhjustaks selline kaubavoog palju probleeme. Lisaks tõstatas Euroopa Parlamendi saadik Katrin Saks päev hiljem Delfi vahendusel probleemid seoses riskidega, mis seonduvad Hiina kaubavahetusega kaasneva piraatkaubandusega. Isegi transiidist eemalseisvad inimesed mõistsid selliste avalike väljaütlemiste kahjulikkust kogu Eestile ning meie mainele. Sellised tipp-poliitikute seisukohad edastavad välisriikide saatkondade majandusnõunikud kiiremas korras oma välisministeeriumitele.

Meeldetuletus võimupoliitikutele: palun tutvuge riiklike arengukavadega, sest need annavad piisavalt ideid ja selgitusi, millises suunas tegutseda.