• OMX Baltic0,01%308,39
  • OMX Riga0,28%902,59
  • OMX Tallinn0,1%2 104,65
  • OMX Vilnius−0,06%1 451,83
  • S&P 500−0,01%7 357,49
  • DOW 300,14%51 920,62
  • Nasdaq −0,46%25 358,6
  • FTSE 1000,65%10 529,89
  • Nikkei 225−2,73%70 390,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%85,46
  • OMX Baltic0,01%308,39
  • OMX Riga0,28%902,59
  • OMX Tallinn0,1%2 104,65
  • OMX Vilnius−0,06%1 451,83
  • S&P 500−0,01%7 357,49
  • DOW 300,14%51 920,62
  • Nasdaq −0,46%25 358,6
  • FTSE 1000,65%10 529,89
  • Nikkei 225−2,73%70 390,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%85,46
Tööõigusabi spetsialist ning omanimelise büroo juht Heli Raidve ütles aripaev.ee-le, et Eestis on levinud tava maksta ärisaladuse hoidmise eest ette juba tööloleku ajal.
Raidve selgitas, et selleks tuleb töölepingusse eraldi punkt kirjutada ning näidata, et just see summa on töötajale makstud ärisaladuse hoidmise eest. "See viis on väga levinud," märkis ta. Raidve rõhutas, et ilma lisatasu maksmata polegi tööandjal mingit õigust nõuda, et töötaja pärast lahkumist ärisaladust hoiaks.
Võimalik on maksta ka pärast, kas igakuiselt või ühekordse boonusena, ent seda Raidve sõnutsi väga palju ei kasutata.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele