• OMX Baltic0,74%323,32
  • OMX Riga−0,51%966,46
  • OMX Tallinn1,38%2 279,29
  • OMX Vilnius0,13%1 514,23
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 1000,19%10 752,88
  • Nikkei 225−2%63 327,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,51
  • OMX Baltic0,74%323,32
  • OMX Riga−0,51%966,46
  • OMX Tallinn1,38%2 279,29
  • OMX Vilnius0,13%1 514,23
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 1000,19%10 752,88
  • Nikkei 225−2%63 327,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,51
Dividendide avansiline maksustamine võib määramata ajaks edasi lükkuda, mis suurendaks järgmise aasta eelarvetulude laekumist 1,4 miljardi krooni võrra.
"Me muutsime ettevõtte tulumaksusüsteemi suuresti sellepärast, et oleme tulenevalt ühest varasemast Euroopa Kohtu lahendist olnud kohustatud seda tegema. Uued lahendid aga kinnitavad, et seni kehtiv ettevõtte tulumaksusüsteem on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu õigusega," kommenteeris peaminister Andrus Ansip, miks kõik võib jääda vanaviisi.
Maksumuudatus luubi all järgmisel neljapäeval
Rahandusminister Ivari Padar ütles, et tulumaksuseaduse küsimus tuleb valitsuskabinetis arutusele järgmisel neljapäeval.
"Arvutus oli tehtud eeldusel, et dividende makstakse järgmistel aastatel välja umbes sama palju kui siiani või veel törtsu rohkemgi. Ilmselt 2009. aastal sellist suurt dividendide maksmist ei tule," ütles Lehis.
Eelmisel aastal laekus riigieelarvesse ettevõtetelt tulumaksu ligi 4,1 miljardit krooni. Sama suurt numbrit oodatakse ka sellelt aastalt.
Hübriideelnõu - osa punkte sisse, osa välja
2009. aastal pidi kehtima hakkama muudetud tulumaksuseaduse, mille ootuses on paljud ettevõtted Äripäevale teadaolevalt miljardite kroonide ulatuses oma aktsiakapitali vähendanud.
Üheks põhjuseks seadusemuudatuses sisalduv punkt, kus ettevõtete likvideerimise ja osaluste ostu-müügi korral võib tekkida olukord, kus nende tehingutega kaasnevate väljamaksete maksustamisel peaksid nii kohalikud kui ka välisinvestorid tasuma samalt summalt kaks korda tulumaksu.
Järvelille selgitusel pole siiski tegemist klassikalises mõttes topeltmaksustamisega, vaid seaduses olevate aukude lappimisega, mis võimaldavad tulu maksuvabalt ettevõttest välja viia.
Ei Lehis ega Järvelill välistanud võimalust, et see punkt riigi rahakotile kasulikuna järgmisel aastal jõustuvasse seadusemuudatusse ühel või teisel kujul sisse jääb.
Järvelille sõnul on muudatused tulumaksuseaduses paratamatus, kuna kehtivas seaduses on endiselt eurodirektiividega vastuolus olevaid regulatsioone, millele tuleb leida mõistlik lahendus. Järvelill lisas, et maksudele peab kindlasti lähenema laiemalt ning tulumaksusüsteemi ei saa käsitleda üksnes riigikassa täitmise vahendina.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele