Gaasiaktsiisi tõus lämmataks ettevõtted

Reformierakonna ettepanek tõsta riigieelarve täitmiseks gaasiaktsiisi laekumist 350 miljoni krooni võrra ajab gaasi tootjad ja tarbijad tagajalgadele, kuna alternatiivseid energiaallikaid pole lähiajal varnast võtta.

Selleks, et saada gaasiaktsiisist juurde täiendavad 350 miljonit krooni aktsiisimaksu aastas, peaks see Äripäeva arvutuste kohaselt tõusma üle kolme korra ehk praeguselt 157 kroonilt umbes 533 kroonini tuhande kuupmeetri kohta. Ettevõtjate sõnul pole ettepaneku tegijad selle sammu tagajärgi kaalunud ning gaasiaktsiisi tõusu mõju sellises mahus oleks Eesti majandusele laastav. „Väga lühikese aja jooksul on gaasi hind niigi kiirelt tõusnud ja veel ühe käigu juurde lisamine sellele tsentrifugaaljõule sunnib mõned ettevõtted orbiidilt lihtsalt maha pudenema,“ nentis Horizon Tselluloosi ja Paberi ASi juhatuse liige Aime-Kersti Kelder. Kuigi reformierakondlasest rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi poolt ühe argumendina välja toodud riigi lahtisidumine Vene gaasitarnetest on tema sõnul pikemas perspektiivis vajalik, ei saa seda sunniviisilisi vahendeid kasutades ja kiirkorras teha. „Praegu me lähme lihtsalt nagu läbiraiumise peale, mille tagajärjeks on see, et mõni oma verejooksu enam kinni ei saagi,“ ütles Kelder. Nii mitmedki selle sektori ettevõtted maailmas on just nimelt energiahinna tõusu tõttu pidanud oma uksed kinni panema.

„See on masohhistlik võte - meie endi ja siia investeerinud ettevõtjate ning oma elanikkonna karistamine,“ tõdes Grüne Fee Eesti ASi juhatuse esimees Raul Külasepp. Grüne Fee on üks enim tootmiseks maagaasi tarbiv ettevõte, kelle kuludest moodustab see 39 protsenti. „Meil on mõnes mõttes eriline ettevõte, et toodame ise elektrienergiat maagaasist. Ühelt poolt nagu soodustatakse seda efektiivset koostootmist, aga nüüd siis tahetakse see oks alt ära saagida,“ oli Külasepp nördinud.

Kõige mustemates toonides tuleviku tooks gaasiaktsiisi tõus kaasa Eesti ainsale mineraalväetiste tootjale ASile Nitrofert, kelle põhitegevusalaks on loodusliku gaasi ümbertöötlemine. „Kui meie ettevõttele rakendatakse sellist aktsiisitõusu, tekib küsimus, kas me saame üldse edasi töötada, kui see kahjumlikuks osutub,“ ütles Nitroferti juhatuse liige Aleksei Nikolajev. Nitrofert on Ida-Virumaa suurim tööandja ning tööstusettevõtetest suurim gaasikasutaja, kellel alternatiivi polegi – toodangu ainsaks tooraineks maagaas.

Murelik oli ka ASi Wõro Kommerts juhatuse esimees Kaido Kaare, kuna tehas sai Võrumaale rajatud just seetõttu, et gaas koha peal kohe võtta oli. Kaare rõhutas, et viimastel aastatel on mitmed Eesti ettevõtted kallinenud elektrihindade tõttu just üle läinud maagaasile ning uute energialiikide leidmine ning neile üleminek on väga pikk ja keeruline protsess. „Ettevõtted on investeerinud gaasilahendustesse. Selle ümberprojekteerimine ja ehitamine on aastate küsimus, väga valulik ja kulukas protsess,“ ütles Kaare ja lisas, et vaevalt keegi oskaks täna ja kohe öelda sedagi, milline energiaallikatest tulevikus see parim ja odavaim on.Seni peavad toodete ja teenuste hinnad suure tõenäosusega kinni maksma lõpptarbijad, sest gaasiaktsiisi hinnatõus kandub üle ka toodetele.Eraisikutest tarbijaid pitsitab gaasiaktsiisi tõus omakorda toasooja kallinemisega, kuna enamik katlamajadest, mis kütavad suuri korterelamuid, kasutavad maagaasi.„Kui mingit muud tarbimist saab inimene veel suunata, siis see on püsikulu, millest inimesel on väga raske loobuda, kortermajades on see praktiliselt võimatu. See käib automaatselt kõigi elanikkonna kihtide pihta ja mõjutab kõige rohkem just väiksema sissetulekuga inimesi,“ märkis Külasepp.

VõrdlusGaasi tarbimine tõuseb aasta aastalt2004 a. - kokku 753 mln.m³, kodutarbijad - 48 mln.m³2005 a. - kokku 778 mln.m³, kodutarbijad - 52 mln.m³2006 a. - kokku 793 mln.m³, kodutarbijad - 51 mln.m³2007 a. - kokku 801 mln.m³, kodutarbijad - 55 mln.m³

Gaasiaktsiisi tõus lämmataks ettevõtted

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised