Kohus arutab taas n-ö telefoniõiguse seaduslikkust

""Telefoniõiguse" alusel ei saa keelata meeleavaldust üheski Eesti nurgas," selgitas Estam kohtuvaidluse tagamaid. "Väidan, et seni kaua kui eriolukorda pole välja kuulutatud, puudub siseministril õiguslik alus põhiõiguste piiramiseks," lisas ta.

Estam märkis, et ta käib kohut soovist vältida tulevikus n-ö telefoniõiguse kasutamist. Ta põhjendas: "Kui Tallinna halduskohus peaks mu kaebuse rahuldama, on see märguanne praegusele ja tulevastele siseministritele, et neil puudub ainuisikuline õigus kuulutada meeleavaldustele välja moratooriume."

"Igasuguste profülaktiliste meetmetega tuleb olla väga ettevaatlik, üheksa korda mõõta ja üks kord lõigata," ütles Estam kavandatavate seadusemuudatuse kohta, mille jõustumisel võidakse riigijuhtidele ebamugavate meeleavalduste organiseerijad kuni kaheksaks aastaks vangi pista.

Siseministeeriumi õigusosakonna juhataja Rain Sannik ütles, et kavandatavad seadusemuudatused ei puutu Estami ja ministeeriumi vaidluses asjasse, kuna seadused ei oma tagasiulatuvat mõju. Teiseks muutub karistusseadustik, Estam leiab aga, et riik on tema õigusi rikkunud või vabadusi piiranud. "See viitab kahele täiesti erinevale lähenemisele," kommenteeris Sannik.