Uus USA president pärib kriisi

USA roll maailmas nõrgeneb ning Venemaa peaminister Vladimir Putin on üks, kes usub, et selle finantskriisi järel USA enam maailmamajanduses ainumäärama ei jää.

Läinud nädalal ei jäänud kahtlust, et USA majandus on teel langusesse. Kolmandas kvartalis SKP kahanes ning aasta viimaseks kvartaliks pole ootused paremad - Barclays Bank ootab 2-4% langust.

Halvim uudis nõrga SKP numbri taga on USA tarbijate "väsimine", kelle õlule toetub kaks kolmandikku USA SKPst. Majandust hoiavad praegu käigus avaliku sektori kulud, sest ka välisnõudlus väheneb.

Tänavuse Nobeli majanduspreemia laureaadi Paul Krugmani sõnul on ameeriklastel ees rasked ajad. Tööpuuduse kasv 6,1 protsendilt 7-le on peaaegu kindel ja edasi kaheksale protsendile "tõenäolisem kui kunagi varem". Majandus vajab riigi palju suuremat sekkumist.

Eriti kriitiline koht on eluasemeturg, kus rekordarv ameeriklasi oli kolmandas kvartalis sunnitud kodudest lahkuma. Sundmüügis kinnisvara survestab languses hindu veelgi - 2006. aasta tipust on elamute hinnad kukkunud viiendiku võrra ja lõppu ei paista.

Reutersi küsitletud analüütikute hinnangul võib USA SKP langeda isegi kolm kvartalit järjest, mida pole USAs juhtunud 33 aastat. Kuid on ka pessimistlikumaid arvamusi, et langus jätkub kuni poolteist aastat. Kui aga majandus ükskord jälle kasvule läheb, siis mitte enam 3-4 protsendi tempos, vaid 2-2,5 protsendi taktis, sest ameeriklastel pole sääste, mis tarbimise kiiresti taastaks. Jõukus on sulanud börsil ja kinnisvarakrahhis.

USA eelarvedefitsiit on 445 miljardit dollarit ehk 3,2 protsenti SKPst ja ähvardab 2009. aastal kerkida triljonile. Kui muu maailm USA-le enam laenu juurde anda ei taha, ei jää muud kui tõsta makse, olgu president McCain või Obama.