Rehe: 2010 näeme rohelist numbrit

Ta lisas, et 2008. aasta on põhimõtteliselt tehtud, väljaarvatud väga tähtsad otsused seoses riigieelarvega. "Eelarve tasakaal ja selle ümber olev on hästi oluline 2009. aasta jaoks."

Rehe märkis, et teiselt poolt tahaks uskuda seda, et meie põhilised kaubanduspartnerid Skandinaavia ja Euroopa kosuvad, kuna need regioonid oma suurusest lähtuvalt on tunduvalt aeglasemalt pööravad. "Meil peab olema ekspordile orienteeritud tootmine ja teenus - kui need kaks sektorit suudavad mõneti majanduslikult jahtunud Skandinaavias ja Euroopas säilitada omased tootmismahud ehk turud -, siis suudame sellega aluse panna kasvuks," rääkis ta.

"Rõhutan eksporti, kuna oleme tunnistajaks, et sisetarbimises on tarbimise hoiak nõrk 2009. aastal. Meid peab materiaalne tootmine ja ekspordile suunatud teenus välja vedama. Kuid tõde on see, et 2009. aasta esimeses pooles oleme ilmselt suuremate kvartaalsetest miinusnäitajate tunnistajateks," tõdes ta.

Rehe lisas, et väliskeskkond surub meid ikkagi oma energiakandjate, nagu nafta ja gaas, hinnaga. "Samuti on jahenenud ka toiduainete tarbimise nõudlus ning sellest tulenev koosmõju viib meid madalale inflatsiooninumbrile. See loob meile väga tõsise võimaluse, ja me kasutame seda võimalust ära, liituda euroga," märkis ta.

Samas kutsus Rehe üles ettevõtteid kontrollima avalikkusele ennatlike teadete edastamist kuluelementidest, mis võivad inflatsiooni mõjutada tugevasti. Ta tõi näiteks viimati elektrihinnatõusule seotud informatsiooni keskkonnatasude kohta. "Teatud keskkonna valdkonna otsused võivad oluliselt hakata mõjutama elektrihinna tõusu," möönis ta.

"Ja mina pean elektrihinnatõusu inflatsiooni kõige ohtlikumaks vaenlaseks, kuna elektrihind ronib meie igaühe, nii eraisikute kui ka äriettevõtjate kuludesse," ütles Rehe.