Sigade gripi Eestisse jõudmist ei takista miski

„Muidugi pole minul objektiivset teavet, kuidas toimib Mehhiko tervishoiusüsteem. Pole teada, palju on arsti poole pöördunuid ja kui palju on selliseid nakatunuid, kes lihtsalt köhivad natuke ja arsti poole ei pöördu.“

Gripiviiruse levikuks soodsaim periood, kevad-talv on möödas, seega võiks Meritsa sõnul eeldada, et suviseks muutuv ilm võiks olla gripi levikuks ebasoodne. Samas ei pruugi see midagi tähendada, sest ülemaailmse Hispaania gripi pandeemia ajal oli enamus surmajuhtumeid Indias, kus aastaaegades nii suuri muutusi ei ole.

Kust see viirus tuli?

Gripiviirused pärinevad ilmselt lindudelt, neil on praeguseni leitud 144 erinevat tüüpi gripiviirusi.

Lindudelt on viirus suutnud adapteeruda inimestele ja sigadele. Inimestel on teada kolm põhilist tüüpi: H1N1, mis põhjustas 1918. aastal Hispaania gripi nime all tuntud pandeemia, mille tõttu kaotas üle maailma elu 50-100 miljonit inimest. Alatüüp H3N2 põhjustas 1968. aastal Hong Kongi gripipandeemia, mille tõttu surnute arvu hinnatakse miljoni inimeseni. Kolmas tüüp, 1950ndate lõpul Aasia grippi põhjustanud H2N2, on praeguseks inimeste seas levikult kadunud.

Sigadel on levinud samad gripiviirused, lisaks veel kaks tüüpi, mida inimesel ei leidu. Sigade seas on gripp üsna levinud, USAs on sigade vere uurimise teel välja selgitatud, et keskmiselt iga kolmas siga on elus gripiviirusega kokku puutunud vähemalt sel määral, et veres on leitav immuunvastus. Sigade gripiviiruse on tavalised ka Euraasias. Seega on Meritsa sõnul alust arvata, et tervisekaitseinspektsiooni väited, et Eestis sigade grippi ei leidu, ei pea paika. Suure tõenäosusega on sigade gripiviirused Eestis sama tavalised kui mujal maailmas, ainult et nende kohta pole tehtud uuringuid, sest sigade gripiviirus ei kuulu üldiselt rangelt jälgitavate loomaviiruste hulka.

Mehhiko päritolu inimeselt inimesel ülekanduvat seagripiviirust pole seni tänase seisuga Eestis leitud.

„Kui vaadata isegi sama viiruse tüüpi sigadel, inimestel ja lindudel, siis need on immunoloogiliselt täiesti erinevad,“ ütles Merits. Seega ei paku hooajaline gripivaktsiin (mis sisaldab inimese H1N1 gripiviiruse antigeene) kaitset seagripi viiruse eest. Spetsiifilise ja inimestel kasutamiseks kõlbliku vaktsiini valmistamine uuele viirustüvele võtab Meritsa sõnul aega vähemalt 2-3 kuud, kuid tavaliselt on gripivaktsiinide valmimistsükkel 6-7 kuud.