Eesti Energia alustas uut miljardiprojekti

Energiafirma nõukogu otsust kommenteerides ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, et need investeeringud tähendavad Eestile eelkõige töökohti energiasektoris, tulevast eksporti ja energiajulgeoleku kindlustamist. "Tõstan esile põlevkiviõli tootmise tehnoloogia arendamist, sest see on eelduseks mitte üksnes õli, vaid ka selle tootmistehnoloogia eksportimiseks tulevikus. On selge, et need investeeringud vajavad tõsist panustamist ka riigi poolt, et tagada läbimõeldud rahastamine," rääkis Parts.

Eesti Energia teatel kasutab rajatav õlitehas senisest keskkonnasõbralikumat, töökindlamat ja suurema ühikvõimsusega Enefit-tehnoloogiat, mis on välja arendatud Eesti Energia ja rahvusvahelise insenerfirma Outotec koostöös. Tegu on efektiivseima kommertskasutuses oleva põlevkivist vedelkütuste tootmise tehnoloogiaga, mis on praegu kasutusel oleva tahke soojuskandja protsessi edasiarendus. Tehas tarbib aastas 2,26 miljonit tonni põlevkivi, tootes 290 000 tonni põlevkiviõli ning 75 miljonit m³ elektritootmises kasutatavat uttegaasi. Lisaks on tehasega integreeritud 35 MW auruturbiin elektritootmiseks, mis kasutab ära õlitootmisel tekkivat jääksoojust. Tehase ehitus algab käesoleval aastal ning seadme käivitamist alustatakse aastal 2011.

"Uue õlitehase ehitus on Eesti Energia järjekordne samm kõrgekvaliteediliste vedelkütuste tööstuse loomisel Eestisse ning on ühtlasi eelduseks, et pakkuda meie tehnoloogiat ka mujal maailmas," ütles Sandor Liive.

Tema sõnul plaanib Eesti Energia eesseisvate aastatega arendada välja põlevkivi vedelkütuste tööstuse, kus toodetud vedelkütused oleksid kuni kaks korda väärtuslikumad tänasest põlevkiviõlist ning neid saaks tänaste kütusenormide kohaselt kasutada mootorikütusena. "Kõrgväärtuslikud vedelkütused on hinnatumad kui mistahes muu põlevkivist saadud toode, selle sammuga väärtustame maksimaalselt põlevkivi ja tagame samas Eesti energeetilise julgeoleku," märkis Liive.

Elektri tootmise seisukohast on Eesti Energia teatel oluline kuni kahe uue keevkihttehnoloogial töötava põlevkiviploki hanke väljakuulutamine 2009. aastal. Kahe ploki planeeritav koguvõimusus on kuni 800 MW. Hankeprotsessi eduka kulgemise korral saaks esimese ploki ehitustöid alustada aasta pärast ning see valmib 2015. aastal.

"Investeering uutesse Narva jaamade põlevkiviplokkidesse toetab meie seniste tootmisvõimsuste säilimist ning muudab põlevkivist elektri tootmise keskkonnasõbralikumaks," ütles Liive. "Kuna meie pikaajalisem eesmärk on ka tootmisportfelli mitmekesistamine, siis teise 400 MW ploki rajamise alternatiiviks võib tulevikus olla tuumaenergia kasutusele võtmine. Seega jätame endale õiguse teisest plokist ära öelda umbes aasta jooksul peale lepingu allkirjastamist," lisas ta.

Uue energiakompleksi ühisosadeks on ühine kütuse etteandesüsteem, uttegaasi põletamine, ühise tuhakäitlussüsteemi, uue jahutusveevõtukoha rajamine ning ühine uus 330 kV jaotla.