Swedbanki riskijuht: arvestame devalveerimise riskiga

Börsil uuesti tärganud devalveerimishirme Swedbank täielikult ei jaga, ehkki sellisel juhul tuleks laenukahjumid pangale kiiremini kätte ja seaks panga suurema surve alla.

„Meil on oma tööriistakast ja sellega jätkame ka töötamist. Kui stsenaariumis on sees devalveerimine, siis on see ka alati radariekraanil, nii pole suurt vahet. Peame kiirendama protsesse kohapeal klientide ja laenudega tegeledes. Sellisel juhul ei saa me tuludega samal moel vastata,“ ütles Bronner pankade valmisolekut kommenteerides.

Swedbank konstateerib, et Balti riigid on valinud devalveerimise asemel deflatsiooni.

„Majanduslik mõju sellisest programmist või devalveerimisest on enam-vähem sama. Valuutade devalveerimise korral oleks toibumine ehk kiirem, laenukahjumid tuleks aga kiiremini kätte,“ ütles ta.

„Ma ei taha prognoosida devalveerimise tõenäosust, kuid kui see juhtub, siis meie oleme valmis. Üllatusmoment on tänaseks null võrreldes varasemaga. Ohtlikum olnuks see siis, kui see tulnuks ootamatult. Oleme kogu aeg olnud valmis kõigiks võimalikeks arenguteks,“ ütles Bronner.

Võimaliku devalveerimise korral jaguneks kahjumid umbes kahele aastale, arvab Bronner.

„Suur mõju saab olema eurolaenudele, mis meil neis riikides on. Samas ei ole eurolaen midagi sellist, mida iga tavainimene endale on saanud võimaldada. Need on läinud jõukamale elanikkonnale, kel läheb praegugi suhteliselt hästi,“ ütles Bronner. Panga laenudest on 80-85% eurolaenud.

„Muidugi läheb olukord raskemaks, kui laenusumma järsult kasvab, kuid pole kindel, et sellest tingimata katastroofi tuleb, vähemalt mitte lähiperspektiivis. Osa neist, kel on valuutalaen, suudavad laenu teenindamist jätkata ka raskes majandusolukorras. Sellises stsenaariumis, kus devalveerimist ei tule, võtab vaeseks jäämine rohkem aega. Teisalt on tõenäoline, et devalveerimise korral tuleb toibumine kiirem,“ ütles Bronner.