Sellist buumi enam ei tule

Kui buumi ajal kerkis USA tarbimine 70%ni SKPst, võib see nüüd langeda 60ni. Liiati on USA läbi teinud poliitilise muutuse: valijaile on olulisemad keskkond, tervishoid, võrdsus, millega tegelemine maksab raha. Kõrgemad maksud ja suurem regulatsioon piiravad kasvu.

Ka Hiina kasv võib kinni jääda. Juba enne kriisi oli selge, et riik ei saa jätkata enam kui 10%-lise kasvutempoga. Tekkisid keskkonna- ja veeprobleemid, muu maailm ei suutnud enam ekspordimasinaga sammu pidada. Hiina on suutnud kasvu toetada suurte riigikulude ja -laenudega, kuid see ähvardab purustada tasakaalu era- ja riigisektori vahel.

Valitsuse tähtsuse kasv ja erasektori rolli nõrgenemine toob aeglasema kasvu. Probleemide ees on ka Euroopa - kasvunäitajad on hullud, jätkuv kriis aeglustab Ida- ja Kesk-Euroopa riikide integreerumist muu Euroopaga. Kuid nende noor elanikkond on Euroopa kasvu dünaamilisim allikas.

Tõsi, maailmas on piirkondi, kus kasv ei pruugi järgmisel kümnendil aeglustuda: Brasiilia, India, Lõuna-Aafrika, Venemaa jt. Kuid maailma majanduskasv jääb ka kriisi lõppedes veel kauaks madalamaks kui enne kriisi. See võib olla hea keskkonnale, suurendada võrdsust ja stabiilsust. Kasv peab lõppeks olema ka kvaliteetne, mitte vaid kiire. Aga kasumi- ja maksutuluprognoose tehes peame harjuma, et kasvame aeglasemalt.

Copyright: Project Syndicate, 2009, www.project-syndicate.org