Swedbank teenis Eestis 372 miljonit krooni kahjumit

Praeguses keskkonnas on panga tulemuste peamised mõjutajad varade kvaliteet ja laenukahjumid. Swedbanki Eesti üksus suurendas 984 miljoni krooni võrra reservi võimalike laenukahjumite katteks, kandis maha laene 105 miljoni krooni ulatuses ja sai tagasi varem mahakantud laene 7 miljoni krooni ulatuses. ”Võlgnevuses laenude kasv II kvartalis vastas prognoosile ning me näeme, et selliste laenude kasvutempo hakkab aasta teises pooles tõenäoliselt pidurduma,” rääkis Perens.

Nõudlus uute laenude järele püsib Eestis jätkuvalt madal. Praegusest majanduskeskkonnast tulenevalt on panga krediidipoliitika ja laenutingimused varasemast konservatiivsemad ning uusi laene antakse välja elujõulistele äriprojektidele ning kõrge maksevõimega eraklientidele.

”Kuna Baltikumi majandusi peetakse praegu kõrge riskitasemega piirkonnaks, on rahvusvahelistelt turgudelt sisselaenatava raha hind panga jaoks muutunud märgatavalt kõrgemaks kui mõned aastat tagasi,” rääkis Perens. Sellest lähtuvalt on tõusnud laenude intressitase ka klientide jaoks.

Perens lisas, et panga prognooside kohaselt jääb finantsvõimenduse kasutamine ettevõtete poolt ka järgnevates kvartalites väga väheseks. Kõige suurem on langus seni olnud kinnisvara-, ehitus-, transpordi- ja hotellisektoris.

Võrreldes tegevusmahu tippajaga 2008. aasta alguses ehk viimase pooleteise aasta jooksul on töötajate arv Eesti üksuses vähenenud 18% võrra ning kontorite arv 21 võrra. Juuni lõpu seisuga on Swedbankil Eestis 73 pangakontorit.

Swedbanki 2009. aasta III kvartali tulemused avalikustab pank 21. oktoobril.