Eesti poliitiline valik: maksame põlevkivielektrile peale

„Mida madalam on CO2 kvoodi hind, seda konkurentsivõimelisemad on Narva jaamad turul,“ ütles Kisel.

Einari Kiseli sõnul seisaksid Narva plokid n.ö reservis ning käivitataks siis, kui vabal turul kujunenud elektri hind on selline, et ka põlevkivielekter suudab konkureerida. Kui suvekuudel elektrist turul ilmselt puudus ei tuleks – elektrit võivad börsile tuua nii Venemaa kui teiste riikide müüjad (Soomes näiteks on suurte paberitööstuste sulgemine elektritarbimist järsult vähendanud ning lähiaastatel peaks valmima Olkiluoto uus reaktor) - siis talvel võib kitsas kätte tulla. Kiseli sõnul töötaksid plokid aastas 2000-6000 tundi, sõltudes CO2 kvoodi hinnast.

„Milleks siis üldse ehitada? See on poliitiline otsus,“ ütles Kisel.

Riigi toetus tuleks elektri hinnale otsa – rehkenduste järgi 15 senti kWh kohta. Et seda vältida, taotleb Eesti riik praegu Euroopa Komisjonilt luba korvata see toetus tulust, mida riik hakkab saama saastekvootide müügist (see summa võib sõltuvalt kvoodi hinnast ulatuda aastas 6-12 miljardi kroonini). Uus kauplemiskord, kus kõik kvoodid pannakse oksjonile, käivitub ELis 2013. aastast. ELi kontekstis oleks tegemist riigi abiga ühele investeeringule, mistõttu Eesti peab Brüsselist esmalt loa saama.

Uusi energiaplokke sunnib rajama ELiga liitumisel võetud kohustus, mille järgi vanu põlevkiviplokke pärast 2016. aastat enam elektritootmiseks kasutada ei või.