Riigiteenistujate palk tahetakse sõlmida presidendi omaga

Tänasel komisjoni istungil võeti luubi alla kohtunike palgakoefitsient, mis otsustati esialgsest soodsamaks muuta. Kohtunike probleem lahendati Seppiku sõnul nii, nagu kohtunike ühing ette pani. „Kohtunikke tahame rahustada, et ei taha tekitada ühiskonnas täiendavaid pingeid,“ ütles Seppik. Ka põhiseaduskomisjoni liikme Lembit Kaljuvee sõnul liikusid tänasel arutelul asjad paremuse suunas. 

Algselt pidid maa-ja halduskohtunikud saama 50–60 protsenti presidendi palgast. Seppiku sõnul lepiti komisjonis kokku, et maakohtu kohtunike palgad jäävad riigikogu liikme tasemele ehk 60-le protsendile presidendi palgast. Ringkonnakohtu kohtunike palgakoefitsiendiks tõsteti võrdseks riigikogu komisjoni aseesimehe ja fraktsiooni aseesimehega ehk 70-le protsendile. Kohtunike staažitasud jäid samuti praeguses eelnõus kehtima.

Eile ei määratud aga kindlaks, kui suur hakkab olema presidendi palk, millest hakkavad sõltuma ülejäänud ametnike ja poliitikute töötasud. „Kindlasti ei taha selle seadusega presidendi palka vähendada. Alguspunkt on praeguse palga piires, mida praegu president saab,“ ütles Seppik. Praegu saab president palka 79 016 krooni. Komisjon tuleb presidendi palga ülemmäära küsimuse juurde tagasi teise lugemise käigus ehk 15. detsembril.

Samas nentis Seppik, et tegelikult on veelgi paremaks mõõdikuks riigiettevõtte Eleringi juhi Taavi Veskimägi palk 95 000 krooni. „Miks peaks president vähem palka saama?“ küsis Seppik. Selle eelnõuga riigifirmade juhtide palkade suhet ei määrata, kuid Seppiku sõnul hakkavad nad seda teemat komisjonis lahkama teise eelnõu raames.