Eesti annab kliimatoetust

Perspektiivis kasvab Eesti toetus arenevatele riikidele kliimamuutustega kohanemiseks aga veelgi. Euroopa Komisjoni hinnangul vajavad need riigid alates 2013. aastast abi vähemalt 100 miljardit eurot aastas, millest ELi osa võiks olla 22-50 miljardit eurot.

Milliseid täiendavaid rahalisi kohustusi see Eestile tooks, on praegu vara hinnata. Esmalt peavad arenenud riigid arengumaade toetamises kokku leppima - see on üks olulisemaid teemasid Kopenhaagenis alanud ÜRO kliimakonverentsil, kus ka Eesti osaleb enam kui 20-liikmelise delegatsiooniga. Alles siis algavad arutelud, kuidas summa ELi liikmesriikide vahel jaguneb.

Kopenhaagenis on poliitilise kokkuleppe sünd üsna tõenäoline, kuna mitu riiki on välja käinud konkreetsed lubadused kliima soojenemist põhjustavate heitmete piiramiseks. Konverentsi finaaliks sõidavad kohale enam kui 100 riigi valitsusjuhid.

EL on välja käinud veksli, et kui rahvusvaheline kliimalepe tõesti sünnib, seab liit lati kõrgemale ja kärbib aastaks 2020 heitmeid 20% asemel 30%. Ka siit johtuks uus debatt lisakoormuse jagunemisest ELi sees ning täiendavad kohustused Eestile.

Eesti avalikkus on kliimateema suhtes leige. Tamkivi näeb põhjust selles, et elame piirkonnas, kus kliima soojenemine kohe drastilisi tagajärgi ei too. Negatiivset mõju võime kogeda edaspidi, kui elukeskkonna hävimine maailmas suured inimhulgad uut elupaika otsima ajab või kui vohama hakkavad haigused, millele talvekülm enam piiri ei pane.

Ministri sõnul jälgivad ka Eesti ettevõtjad CO2 heitmete piiramise kõnelusi praegu pigem murega oma konkurentsivõime pärast kui uusi ärivõimalusi nähes.