Kreeka valusad vitsad

Kreekal ei ole enam kuhugi vingerdada, D-vitamiini euroalal manustada ei saa. Sellest on aru saanud näiteks Soome, millel enne euroga liitumist oli seljataga pikk devalveerimiste ajalugu. Täna on vahe Saksa võlakirjadega vaid 23 baaspunkti. Ka Iirimaa, mis praegu buumi järel hiigeldefitsiidiga maadleb, on olukorra tõsidusest endale aru andnud ning täna, 9. detsembril, läheb valitsus ränga majanduslanguse ajal parlamenti 2010. a eelarveeelnõuga, kus maksude tõusud ja kulude kärped küünivad 6%le SKPst. Poliitiliselt on see laastav, kuid nagu rõhutab Iirimaa rahandusminister Brian Lenihan, aitab mõru pill majanduse taas jalule. Kreeka valitsus tuli paraku alles sel sügisel võimule lubadustega tõsta palku ning suurendada tervishoiu ja hariduse rahastamist. Riigi streigialdis avalikkus on kõike muud kui valmis püksirihma pingutama. Rahandusminister lubab siiski, et Kreekast ei saa uut Islandit ning et valitsus tuleb kõrvalise abita toime. See tähendab, et ka Kreeka peab majanduse languses hakkama makse tõstma ja kulusid kärpima.

Paras pähkel on Kreeka ka Euroopa institutsioonidele. Kui Euroopa Keskpank Kreekale appi läheks või Kreeka euroalal defitsiitide osas mööndusi saaks, puhkeks kriitikatorm riikides, mis tõsimeeli oma riigifinantse saneerida püüavad. (Neid küll hetkel väga palju ei ole.) Teoreetiliselt on olemas võimalus ka euroala patustajaid trahvida kuni 0,5% ulatuses SKPst, kuid see ajaks Kreeka olukorra veel hullemaks. Ja nagu elu on näidanud, on euro aluseks oleva stabiilsuspaketi sanktsioonid hambutud – kui suurtel riikidel Saksamaal ja Prantsusmaal normide täitmisega probleemid tekkisid, kirjutati reeglid lihtsalt sobivamaks ümber. Teoreetiliselt ei tohiks euroala riigid ka reegleid rikkunud liikmesriigile appi minna – just see pidanuks tagama distsipliini – kuid ilmselt ei pea seegi reegel kriisi katsumusele vastu. Juba räägitakse Kreeka puhul, et tänases olukorras ei või lubada, et euroala riik oma võlakohustused täitmata jätab….

Mida aga pole suutnud poliitikud või Euroopa instantsid, seda  nõuavad täna taas turud, mis pikka aega patustamistele euroalal läbi sõrmede vaatasid. Eelkõige tuleb sellega ilmselt arvestada väiksematel riikidel.