Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uuritakse Gildi tegevust Aserbaidžaanis ja Bulgaarias
Äripäeva andmetel uurib prokuratuur Gildi tegevust Aserbaidžaanis ja Bulgaarias. Aserbaidžaani paigutasid Gildi vahendusel oma raha mitmed äriliidrid ning seda investeeringut üritas oma riigivisiidil päästa ka president Toomas Hendrik Ilves.
Äripäeva andmetel kahtlustavad investorid Gildiga seotud inimesi selles, et nad suunasid osa Aserbaidžaani kinnisvaraprojekti minema pidanud investeeringust endaga seotud Bulgaaria ettevõtetesse. Sellised kahtlustused on olnud üleval juba pikka aega ning Gildi teeneid kasutanud investorid on Äripäeva teada kaalunud sel aastal mitmel korral prokuratuuri ning politsei poole pöördumist.
President Ilvese Bakuusse tehtud päästeoperatsioonist ilmus uuriv lugu 11. septembri Äripäevas, mis heitis valgust presidendi riigivisiidi ajal tehtud kuluaaritööle. Alljärgnev on väljavõte sellest artiklist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
President Toomas Hendrik Ilvese mõjuvõimu kasutades üritab paarkümmend Eesti äriliidrit päästa Aserbaidžaani tehtud 260 miljoni krooni suurust investeeringut. Majandus- ja kinnisvarabuumiaastad paisutasid Eesti ärimeeste kukruid sedavõrd, et raha otsis uut kasvamise kohta. Järjest kiigati arenevatele turgudele endises idablokis.
Paari aasta eest randus eestlaste rahalaev Kaspia mere läänekaldal asuvas endises vennasvabariigis Aserbaidžaanis, kuhu 24 Eesti võlakirjainvestorit paigutasid 260 miljonit krooni, et arendada pealinna Bakuu lähistel kinnisvaraprojekti.
Võlakirjaemissiooni korraldanud Gild Bankersi partner Tõnis Haavel rääkis siis, et riik valiti kohalike partnerite soodsa pakkumise tõttu. "Pärast Aserbaidžaani majandusega tutvumist otsustasime investeerida projekti. Meil on võimalus teenida 50-100% tulu."
Gildi roll oli ainult emissiooni korraldamine. Investorid leiti isiklike kontaktide kaudu ja projekti müügitöö üks osa olid isegi visiidid rahameeste koju. "Kvaliteedimärgiks olid asja vedajad, pangandusringkondades tuntud ja usaldusväärsed inimesed Rain Tamm ja Tõnis Haavel," räägib üks anonüümseks jääda sooviv investor.
Plaanide järgi rajatakse Šuvalan-Mardakani piirkonnas asuvale 147 hektarile umbes 900 eramuga elurajoon. Kogu projekti maksumuseks hinnatakse enam kui 400 miljonit krooni ning investeering kavatsetakse realiseerida 3-5 aastaga. Investeeringu tootluseks lubatakse 20 protsenti aastas.
Eesti investorid märkisid üle kolmandiku võlakirjadest
Artikkel jätkub pärast reklaami
2007. aasta oktoobri lõpul on välisminister Urmas Paet Bakuus, kus kirjutatakse tollase Aserbaidžaani maksuministri Mammadoviga alla kahe riigi vahelisele topeltmaksustamise vältimise lepingule. "Loodame, et see leping aitab võita äriringkondade usaldust," sõnab Eesti välisminister.
Kuid Paet ei ole Bakuus üksi. Teda saadab hulk Eesti ärituusasid, teiste seas Rain Tamm, Toomas Kitsing, Aare Annus, Hans H. Luik, Marcel Vichmann, Enn Veskimägi, aga ka Gildi partneri Tõnis Haaveli hea tuttav Harles Liiv Delta Group OÜst.
"Et Eesti äridelegatsiooni liikmete peamine huvi Aserbaidžaanis on kinnisvara, korraldatakse investoritele suunatud spetsiaalne kinnisvaraseminar ning külastatakse kohalikke investeerimisobjekte," ilmuvad meedias uudisnupsud. Tõlkes tähendab see, et ärimehed vaatavad oma silmaga üle, kuhu nende miljonid lähevad. "Ilus koht oli," meenutab üks investoritest.
Võlakirjade emiteerija, osaühingu Seaside Residence Baku majandusaasta aruannete järgi hakkab aga neil juba algusest peale viltu vedama. Kõigepealt ei saada kätte seda maad, mida investoritele on lubatud, praeguseni on saamata osa asendusmaast ning juba ostetud maa registrisse kandmine muudkui venib.
Aserbaidžaani riigiametnikud ei julge otsustada ja ootavad käsku kõrgemalt poolt. Tagatipuks vahetatakse pärast presidendivalimisi ka tehingu "katuseks" olnud majandusminister välja. Eestlaste jaoks muutub seis väga hapuks. Tuleb hakata otsustavalt tegutsema, kasutades ära idamaise riigi juhtimistraditsioone.
Suurinvesteeringu päästmisoperatsiooni kaasatakse Eesti mõjukaim välissuhtleja, president Toomas Hendrik Ilves. Aasta algul, jaanuari keskel, kohtub Ilves Bakuus ametliku visiidi raames nii president Ilham Alijevi kui ka peaminister Artur Rasizadega. Üheks jututeemaks saabki eestlastest investorite mure. "Oleme huvitatud Eesti-poolsete investorite ladusast, asjalikust ja liigsete bürokraatlike piiranguteta koostööst partneritega Aserbaidžaanis," on Ilvese sõnum ametlikes pressiteadetes.
Presidendiga on kaasas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning ligi 20-liikmeline äridelegatsioon, teiste seas Rain Tamm. Kohapealsetest kohtumistest on palju abi, sõnum, et Eesti investeeringute kaitse pole tagatud, jõuab otsustajateni. Ilvese visiidiga jäävad rahule nii investorid kui ka väidetavalt Gildi esindajad, kes on hiljem tunnistanud, et president Ilvese eestkostest oli palju abi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sama tunnistas kinnisvaraprojekti miljoneid pannud Hans H. Luik vahetult Ilvese visiidi järel raadiosaates "Keskpäevatund". "Kuigi võiks arvata, et eksliiduvabariiki minnes Toomas Hendrik võib-olla oma Columbia ülikooli inglise keelega ei löö läbi, kuna seal räägitakse vene keelt, aga ei, Ilham Alijev, hoolimata küll oma päritud armastusest diktatuuri vastu, on tegelikult hea jutupartner," rääkis Luik. "President võttis Eesti majandushuvisid edendada tublisti," kiitis ta.
Orientaalse riigina juhitakse Aserbaidžaani nagu sealkandis tavaks ehk kui president paneb asjad liikuma, siis nad ka liiguvad. Samuti panevad kohalikud ministrid ja ametnikud hoolega tähele, kes delegatsiooni liikmetest kellel kätt surub või kes kellega kohtub. Kõik see on nende jaoks märgilise tähendusega inimese positsiooni määramisel ning edaspidisel suhtlemisel see kas avab või vastupidi jätab suletuks paljud uksed.
Veebruaris ehk pärast seda, kui asjad on Aserbaidžaanis taas liikuma hakanud, toimuvad ka suured muutused projekti arendava Seaside Residence Baku omanikeringis. Senisele ainuosanikule OÜ Raindfort jääb alles ainult 1,24protsendine osalus. Ülejäänud kuulub Võlakirjainvestorite OÜ-le, mille taga on Vichmanni esindav Henn Ruubel, Luige esindaja Kaie Trump ning ekspolitseikomissar Veiko Kulla, kellele on jäetud igapäevaste probleemide lahendamine.
Osaühingul Seaside Residence Baku on Aserbaidžaanis tütarfirma Delta Investment Group LLC, mille peamisteks tegevusaladeks on kinnisvaraga seotud investeeringute juhtimine, ehitustegevuse koordineerimine ning äri- ja juhtimisalane nõustamine.
Seaside Residence Baku kannab võlakirjaemissiooniga saadud raha laenulepingu alusel sama tütarfirma kontole. Huvitav on, et Eestis on samal ajal samanimelise osaühingu, Delta Investments Groupi omanikeks Harles Liiv ning Tõnis Haavel. Arvatavasti on just Delta Investment Group see firma, mis emiteerib 52,5 miljoni krooni eest Seaside Residence Baku võlakirju, vähemalt paberite järgi.