Tuuleäri tõi lõpuks omanikele dividende

Riskid õigustasid end ja sündis hea projekt

"Tagantjärgi tark olles võib öelda, et kuus aastat tagasi võetud riskide ja tehtud otsuste tulemuseks on hea projekt. Kuid see ei tähenda, et tuuleenergia valdkond oleks tervikuna selline," selgitas Kruus. Vahepeal on tehnoloogia kallimaks läinud. Kui 2004. a maksis tuulik jämedalt üks miljon eurot/MW, siis täna maksab see 30 protsenti rohkem ehk uute projektide investeeringukulu on suurem ning need pole enam nii kasumlikud.

„Tuuleenergia äritegevus püsib täna ainult subsiidiumi toel. Kahjuks me pole ühtegi krooni taastuvenergia toetust saanud. Seetõttu oleme kahjumis,“ rääkis Virtsu ligidal tuuleparki omava ASi Skinest Energia juhatuse liige Roman Ait. Läbi firmade Oleg Ossinovskile ja Toonart Rääskile kuuluval ettevõttel on neli tuulikut koguvõimsusega 12 MW.

Toetust saavad tuulepargid elavad hästi

Kõik tuulikud toodavad elektrit, kuid toetust selle eest Skinest Energia ei saa, kuna põhivõrguga liitumiseks pole saadud veel võrgu vastavuse kinnitust. Ait lisas, et need nõuded on nii ranged, et pea pool Eestis eelmisel aastal toodetud tuuleenergiast jäi seetõttu toetuseta.Üheks Pakri tuulepargi majandusliku edu põhjuseks pidaski Ait 2005. aastal olnud leebemaid põhivõrguga liitumise tingimusi, mis aitas neil kiiresti taastuvenergia toetust saama hakata.Pakri Tuulepark nimetab ettevõtte kodulehel projekti tasuvusele kaasaaitajaks Kyoto ühisrakenduse näidisprojekti raames vähendatud kasvuhoonegaaside heitkoguste (umbes 0,5 tonni CO2 ekvivalenti) müüki Soome riigile.

Kommentaar

Ando Leppiman Eesti Energia Taastuvenergia Ettevõtte direktor

Kõik meie taastuvenergia üksused toodavad kasumit. Tuuleenergia puhul sõltub, kas on hea tuuleaasta või mitte. Kindlasti on tuuleenergia projektid kasumlikud, kuid kui neid võrrelda näiteks puiduhakkel põhinevate koostootmisjaamadega, siis viimased on tasuvuse mõttes tunduvalt paremad projektid. Tuuleparkide marginaal jääb natuke üle 10 protsendi.