Arvamus: Imevits astmeline tulumaks

Ka majanduse tõusu- ja langustsükli juhtimisel ei ole astmelisel tulumaksul nii suurt jõudu, kui Savisaar paista laseb. Kriisis kukkusid arenenud riikide jaoks pretsedenditult järsult nii astmelise tulumaksuga Saksamaa, Rootsi kui Soome majandused. Peamiseks põhjuseks hoopis ekspordinõudluse suur kukkumine. Küll aga – jah - anti Eestis buumi ajal maksumäärade langetamisega mullile hagu juurde, mitte et proportsionaalne tulumaks per se kuidagi „laastav“ või „buumi võimendav“ olnuks.

Savisaare käsitluses on Eesti „majanduskatastroofis“ süüdi vaid proportsionaalne tulumaks. Ei sõnagi näiteks Eesti avanemisest väliskapitali sissevoolule, mille mõjusid ei osatud ette näha ega ohjeldada. Sama reha otsa astusid rootslased kaheksakümnendate aastate lõpus. Ja kui proportsionaalne tulumaks on sedavõrd katastroofilise mõjuga – kuidas siis suutsid jalule jääda Slovakkia ja Tšehhi, mis ELi riikidest üks 2004. aastal ja teine 2008. aastal ühtlase maksumäära kasutusele võtsid.

Eriti huvitavad on argumendid sellest, et astmeline tulumaks korjab ringlusest ära mullistuva majanduse raha ja säästab inimesi ebaratsionaalsest tarbimisest (!!). Ning et Eesti inimestel on õigus euroopalikele palkadele. See õigus ei teki enne, kui meil on, mida müüa ja selle eest väärilist raha küsida. Ja mulli asemel võib kõrge palk väljendada ka tasu kõrge lisandväärtusega töö eest.

Nädalapäevad tagasi avaldas Eurostat ulatusliku ülevaate maksutrendidest Euroopas. Maksusüsteemi kaasajastamine ei võrdu selle raporti põhjal sugugi tulumaksusüsteemi astmeliseks muutmisega. Peamised trendid finantskriisi puhkemiseni olid ettevõtlusmaksude alanemine ja kaudsete maksude tõus. Finantskriisis alandati üksikisiku tulumaksu, et turgutada elanikkonna ostujõudu, tõstes samas käibemaksu ja aktsiise. Tulevikus tuleks vahest enam mõelda nn rohelistele maksudele või tööjõumaksude alandamisele?

Eesti ei ole praegu päris võrreldav Euroopa arenenud riikidega, mis Savisaare käsitluses on ammu asunud astmelise tulumaksu süsteemi eeliseid rakendama. Eesti parempoolse valitsuse eurokurss on meist teinud valge varese, kel pole kriisi pärandina kukil ei hiiglaslikku võlakoormat ega haigutavat eelarvedefitsiiti – nii on võimalus maksureformi vajadust, eesmärke ja ülesehitust rahulikult ja tänase päeva vajadustest lähtuvalt vaagida. Nagu teeb Soome, mis on tuleva aasta valimiste eel käivitanud ulatusliku maksudebati. Arutelu ei peaks aga lähtuma tasandilt, et tulumaksu kõrval majanduses muid mõjureid polegi.