Täpsustamine aeglustas majanduskasvu

Pakkumise poolel mõjutas SKP kasvu eelkõige tugeva ekspordi toel saavutatud töötleva tööstuse lisandväärtuse kasv (20%). Töötleva tööstuse toodangu müük kodumaisele turule vähenes, kuid tänu ekspordile kasvas kiiresti elektrienergia tootmise lisandväärtus ning omakorda elektrienergia tootmiseks kasutatava põlevkivi kaevandamise lisandväärtus. Samas oli nimetatud tegevusalade mõju SKP kasvule tagasihoidlik.

Tugevamalt mõjutas SKP kasvu põllu- ja metsamajanduse ning finantsvahenduse tegevusalal loodud lisandväärtuse kiire kasv. Finantsvahenduse lisandväärtus kasvas eelkõige pankade teenustasutulu ja kindlustuse netopreemiate kasvu tõttu.

SKP kasvul piduriks ehitus, veondus, laondus ja side

SKP kasvu pidurdas peamiselt ehituse ning veonduse, laonduse ja side tegevusalal loodud lisandväärtuse vähenemine (vastavalt 8% ja 3%).

Samas aeglustub II kvartalis selle tegevusala lisandväärtuse langus (käesoleva aasta I kvartalis vähenes ehituse lisandväärtus 29%). Veonduse, laonduse ja side lisandväärtuse langust põhjustas maismaaveonduse ning postiside ja kommunikatsiooni tegevusalal loodud lisandväärtuse vähenemine.

Välisnõudluse paranemise toel suurenes kaupade ja teenuste eksport hinnamõjusid arvestades II kvartalis kokku 18%. Kaupade eksport suurenes 29%, mõjutatuna peamiselt puidu ja puittoodete, metallide ning raadio-, televisiooni- ja sideseadmete väljaveo suurenemisest. Kaupade ja teenuste import kokku kasvas 23%, sh suurenes kaupade import 25% ja teenuste import 17%.

Kaupade impordi suurenemist mõjutasid kõige enam raadio-, televisiooni- ja sideseadmete ning kaevandamistoodete sisseveo suurenemine. Kaupade ja teenuste eksport on alates möödunud aasta I kvartalist olnud impordist suurem. Käesoleva aasta II kvartalis oli netoeksport 6% SKP-st.