Euroopa Komisjon tõstis majanduskasvu prognoosi

Täna avalikustatud nn vaheprognoosis, mis värskendab hinnanguid Euroopa Liidu seitsme suurima riigi kohta, mille arvele langeb 80% ELi majandusest, nendib komisjon, et majanduskasv on järjest kindlamal alusel. Lisaks maailmamajanduse jõudsale kasvule (4,75%) on järjest mõjusam kasvutegur Euroopas ka kodumaine tarbimine.

„Eratarbimise kasvav kindlus, olukorra stabiliseerumine tööturul, laenutegevuse taastumine, säästude vähenemine – kõik need on tarbimise kasvuks head ended,“ ütles Rehn, mööndes samas, et tagasihoidlikul palgakasvul on samas teistpidine efekt.

Jätkuvalt on probleemiks aga liikmesriikide väga erinevas tempos toibumine.

Saksamaale prognoosib Euroopa Komisjon tänavu majanduskasvu 2,4% ja Prantsusmaale 1,7%, Hispaaniale aga kõigest 0,8%. Väljaspool euroala kasvab Poola majandus komisjoni prognoosi järgi tänavu 4,1% ning Suurbritannia SKP 2%. Itaalia SKP kasvu prognoosib komisjon tänavu 1,1% ja Hollandi majanduse kasvu 1,8%.

Uues prognoosis on komisjon kergitanud ka inflatsiooniprognoosi, oodates Euroopa Liidus tervikuna keskmiselt 2,5 protsendi suurust tarbijahindade tõusu ning euroalal 2,2% suurust hinnatõusu (mullu novembris prognoosis komisjon euroalal hinnatõusuks 1,8%). Tuumikinflatsioon on aga jätkuvalt madal, inflatsiooniootused ankrus, palganõudmised mõõdukad ning majanduses veel oma jagu jõude seisvaid võimsusi – need hoiavad inflatsioonilise surve Rehni sõnul kontrolli all.

Võimalikest riskidest komisjoni prognoosile nimetas Rehn uusi pingeid finantsturgudel, eelkõige riigivõlakirjade turul, ning säästukavade negatiivset mõju sisetarbimisele. Samuti on raske prognoosida arenguid Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas ning nende mõju nafta hinnale.