Amet: Fukushima õnnetus Eestile oht ei ole

Kergveereaktorites (mis on kasutusel ka Fukushima Daiichi tuumajaamas) toimunud õnnetustest on senini teadaolev IAEA Rahvusvahelise Tuumasündmuste Skaalas INES rängim olnud Three Mile Islandi tuumajaama surveveereaktoris 1979. a  toimunud 5. kategooria avarii. Selles tuumasüdamiku sulamise avariis hävis suhteliselt uus reaktor, kuid radioaktiivsuse leke keskkonda ja mõju inimestele oli tühine.

Seega isegi kõige negatiivsema stsenaariumi korral, s.o. kui reaktoreid ei suudeta piisavalt jahutada ning kõigis kolmes probleemses reaktoris peaks toimuma tuumkütuse sulamine, siis selle tagajärjed on mõõdetavad INES skaalal 5. kategoorias, mis tähendab „laienenud tagajärgedega avariid“.

Igal juhul ei ole ette näha mingit stsenaariumi, et areneks nn Tšernobõli tüüpi 7. kategooria avariiolukord, millega kaasneks keskkonna oluline globaalne radioaktiivne saastumine õhulevi tulemusel.

Veel vähem on põhjust karta selle saaste sattumist nii kaugele kui Eesti.

Tänaseks on olukord Fukushima Daiichi tuumajaamas selline, et kolme reaktori jahutusprobleemide tõttu on toimunud vesiniku plahvatused kõigis kolmes reaktoris, mille tulemusena on hävinenud reaktoreid ümbritsevad kergkonstruktsioonist hooned. Jätkatakse reaktorite jahutamist mereveega, et vältida tuumkütuse sulamist.

Kolmanda plahvatuse tulemusena süttis ka bassein, milles hoiti kasutatud tuumkütust, kuid see tulekahju on viimastel andmetel kustutatud.

Keskkonnaameti kiirgusosakond jälgib ööpäevaringselt atmosfääri radioaktiivsuse taset üle kogu Eesti ja vajadusel alarmeerib päästeametit võimalike saastepilvede liikumisest meie piiridele. Euroopa atmosfääri kiirgusseire andmeid on kõigil võimalik jälgida EURDEP-i (European Radiological Data Exchange Platform) kodulehel.

Keskkonnaametil on automaatjaamadest koosnev seirevõrk, mis mõõdab pidevalt reaalajas kiirgusfooni 10 erinevas Eesti punktis, peamisel piiri ääres. Lisaks on Eestis 3 õhufilterjaama, millede abil mõõdetakse radioaktiivsete ainete sisaldust atmosfääri õhukandelistes osakestes.

 Kui kasvõi üks automaatjaam registreerib loodusliku fooni 3 kordse ületamise, annab see häire, mis edastatakse Keskkonnaameti valveisikule. Kiirgushädaolukorra tekkimisel antakse elanikele kõiki ametlikke sidekanaleid kasutades teada, kus avarii toimus, milline on oht, kui kaugele see ulatub ja mida tuleb kiirituse vältimiseks teha.