• OMX Baltic0,74%323,32
  • OMX Riga−0,51%966,46
  • OMX Tallinn1,38%2 279,29
  • OMX Vilnius0,13%1 514,23
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 1000,19%10 752,88
  • Nikkei 225−1,09%63 917,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,6
  • OMX Baltic0,74%323,32
  • OMX Riga−0,51%966,46
  • OMX Tallinn1,38%2 279,29
  • OMX Vilnius0,13%1 514,23
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 1000,19%10 752,88
  • Nikkei 225−1,09%63 917,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,6
Esmalt maavärin, siis tsunami ja nüüd tuumakatastroofi oht – maailma kolmas suurim majandusruum on silmitsi ränkade katsumustega.
Kohalike ametivõimude sõnul võib maavärina ja tsunami ohvrite arv tõusta enam kui 10 000 inimeseni, miljonid inimesed olid eile vee ja elektrita ning insenerid pingutasid meeleheitlikult, et kahjustada saanud tuumajaamades hullemat ära hoida.
Peaminister Naoto Kan võrdles purustuste ulatust II maailma sõja tagajärgedega. “Meie riigi ees seisab suurim kriis pärast II maailmasõja lõppu 65 aastat tagasi,” ütles ta.
Kindlustuskahjudeks hinnati eilse seisuga 35 miljardit dollarit, mis on sama palju, kui terve maailma kindlustuskahjud läinud aastal kokku.
Pank tõstis kulla hinna ühe kuu prognoosi varasemalt 1375 dollarilt 1450 dollarile ühe untsi eest. Enne New Yorgi börsi avanemist kerkis kulla hind 0,5%, 1427 dollarile untsist.
Vastupidiselt oli liikumas toornafta hind. Maailma ühes suurimas majanduses on esialgu nõudlus nafta järele langenud, mistõttu hinnatõusu surve annab järele. Ent paljud kardavad, et nafta hind hakkab taas tõusma, kuna tuumaenergia  ärakukkumisel otsitakse alternatiivseid energiaallikaid, eriti maagaasi ja naftat.
Tähelepanelikult jälgivad turud ka Jaapani investorite käitumist, kes on olnud ühed suuremad USA võlakirjade ostjad. Tõenäoline on, et taastustööde rahastamiseks Jaapanis tehakse osad investeeringud rahaks. Sarnaselt käitusid Jaapani firmad ja kindlustusseltsid 1995. a Kobe maavärina järel. Kui aga toona moodustasid Jaapani investeeringud välismaistesse varadesse vaid 16% SKPst, siis praegu on see osakaal 57%. Nii oleks tegemist oluliselt suuremate mõjudega.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele