Milles seisneb Barroso kriisiplaan?

Neljandaks teemaks on majanduskasvu turgutamine.Et valitsuste eelarves enam uueks stiimuliks ruumi pole, tuleks investeeringuid suunata eelkõige valdkondadesse, kus mõju majanduskasvule on kõige suurem ning jätkata paralleelselt struktuurireformidega. Täies mahus on rakendamata ühisturu võimalused, mistõttu komisjoni ettepanek on näiteks teenuste direktiiv täies mahus rakendada, lõpetada ühise energiaturu loomine ning kiirendada järge ootavate oluliste seaduste valmimist ja elluviimist. Viimaste seas on näiteks väga pikalt tegemisel olnud Euroopa ühine patent. Euroopa tasemel suurte infrastruktuuriprojektide rahastamiseks lubab komisjon lähiajal välja tulla vastavate võlakirjade emiteerimise plaaniga ning paneb ette ka Euroopa Investeerimispanga ressursside võimendamise.

Viies valdkond puudutab euroala juhtimist.Komisjon tahab praegu kokku lepitud stabiilsus- ja kasvupakti täiendustest (kuuest eelnõust koosnev juhtimise reform "kuuspakk", eelarve semester) veel kaugemale minna, rõhutades, kui oluline on kindlustada, et kõik liikmesriigid ühiselu norme järgivad. Euroopa tasandi instantsid – nii komisjon kui liikmesriikidest koosnev nõukogu – peavad saama rohkem voli euroala stabiilsust ohustavate riikide majanduspoliitikas kaasa rääkida.

Barroso nimetab ära ka vajaduse muuta ELi aluslepinguid, kuid seda pikemas perspektiivis.

Kompleksne kriisilahendus peab hõlmama kõiki nimetatud viit elementi, nenditakse dokumendis, millest saab arutelude alus Euroopa Liidu valitsusjuhtide erakorralisel kohtumisel 23. oktoobril. "Kriis ähvardab üle kasvada süsteemseks kriisiks," nendib dokument.