Euroopa Komisjon pakub ühiseid võlakirju

Prantsusmaa tippreitingu kaotus võib tippreitingu viia ka euroala päästefondilt EFSF, mille tehnilised detailid ja rahastamine on ikka alles lahtine, ehkki otsused fondi võimendamisest ja uutest volitustest tehti juba hulk aega tagasi. Nii pole fondist tõhusat kriisitõrjerelva saanud. Viivitamist taunis läinud nädalal ka Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi, korrates samas, et võlakriisi lahendamine on poliitikute pädevuses ning et keskpank ei kavatse massiliselt tugioste suurendada.Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso  pakub võimaliku kriisilahendusena välja euroala ühiseid võlakirju.

Meedias ringelnud dokumendi tööversioonis möönab komisjon, et seni on euroala ühisest võlakirjast räägitud kui instrumendist, mis võiks käibele tulla pikemas perspektiivis, kui liikmesriikide majandus- ja eelarvepoliitika on rohkem ühtlustunud. Võlakriisi süvenedes on ühisvõlakirjast aga uuesti rääkima hakatud kui kriisi võimalikust lahendusest.

Komisjon pakub välja kolm alternatiivi, et käivitada diskussioon ning koostada selle põhjal tuleva aasta algul juba konkreetsem ettepanek.

Suurima efekti annaks, kui liikmesriigid kõik oma võlakirjad ühiselt emiteeriksid ja neid ühiselt ka tagaksid. Nii oleks välistatud risk, et üks või teine riik võiks (hoolimata riigi rahanduse seisust) likviidsuskriisi sattuda. Ühine võlakiri suurendaks euroala finantssüsteemi vastupidavust ning looks USA turu kõrvale teise suure ja likviidse võlakirjaturu, mis kindlustaks ühtlasi euro rahvusvahelist positsiooni reservvaluutana.

Antud variandi suurimaks puuduseks on, et turu distsiplineeriv mõju liikmesriikidele kaob, mis võib anda uuesti võimaluse tugevama distsipliiniga riikide seljas liugu lasta. Nii eeldab taoline võlakiri oluliselt karmimat reeglistikku eelarveditsipliini kindlustamiseks ja konkurentsivõime parandamiseks, mis nõuaks kindlasti ELi aluslepingu muutust.

Teine alternatiiv on ühiselt emiteerida ja tagada vaid osa euroala riikide võlakirjadest, millega turu distsiplineeriv toime teatud määral säiliks. Kasutegur ühistest võlakirjadest oleks aga väiksem ning selliselgi juhul tuleks aluslepingut muuta, mis nõuab aega.

Kolmas variant erinevalt eelmistest aluslepingute muutust ei nõuaks. Ka siin kaetaks ühiste võlakirjadega vaid osa euroala riikide rahastamisvajadusest, kuid vastutaksid liikmesriigid mitte ühiselt, vaid proportsionaalselt. Kasutegur oleks väiksem, kuid võlakirja saaks käiku lasta küllalt kiiresti. Nii võiks see olla osa praeguse kriisi lahendusest, mida perspektiivis edasi arendada.

“Loomulikult ei saa ühist võlakirja käiku lasta üleöö,” kirjutas läinud nädalal ajalehe Financial Times kolumnist Wolfgang Münchau, kes on ammu esindanud seisukohta, et ühiste võlakirjadeta euroala hakkama ei saa. “Aitaks sellestki, kui taoline kavatsus veenvalt deklareerida ning käivitada protsessid seadustes vajalike muudatuste tegemiseks.”