Rootsi mures konkurentsivõime pärast – külm dušš ravimifirmalt

Rootsi majandusleht Dagens Industri nendib, et Astra Zeneca pole üksikjuhtum vaid järjekordne näide, kuidas Rootsi konkurentsivõime nii olulises majandusharus kuhtub. Aastatel 1999-2006 on kõrgtehnoloogiliste toodete osakaal Rootsi ekspordis kahanenud Eurostati andmeil 18 protsendilt veidi alla 14%-le. Kui 2002. aastal langes Rootsi arvele 3,1% kõrgtehnoloogia sektori töökohtades, siis kümme aastat hiljem on see näitaja 2,9%-le. Rootsi kõrgtehnoloogiliste toodete osa maailmakaubanduses on ajavahemikul 1998-2008 kahanenud 1,8 protsendilt 1,4%-le.

„Selliseid dramaatilisi sündmusi nagu Astra Zeneca üksuse sulgemine Södertäljes tuleb harva ette,“ ütles Krantz Dagens Industrile. Enamasti toimuvad arengud suurema kärata.  „Kui Ericsson Rootsi asemel välismaale investeerib, ei sünni sellest lehtedes „rasvaseid“ pealkirju.“Ericsson on aastatuhande algusest uurimis- ja arendustöö alal Rootsis koondanud tuhandeid inimesi.

Stockholmi majandusuuringute instituudi juhile Magnus Henreksonile on Astra Zeneca otsus järjekordne märk, kuidas Rootsi on muutumas suurte kõrgtehnoloogiliste tööstusettevõtetega riigist maaks, kus tooni annavad väikesed ja keskmise suurusega teenuste firmad.

Electrolux näiteks, mis omal ajal oli 30 000 töötajaga suurim Rootsi firma, on tänaseks töötajate arvu Rootsis vähendanud 2000-le. Rootsi suurim ettevõte on töötajate arvu poolest praegu hoopis turvafirma Securitas, mille palgal on üle maailma 280 000 töötajat.

Henreksoni sõnul on see uus suundumus Rootsi majanduses. Ta ei usu, et kõrgtehnoloogia sektorist kadunud töökohad on võimalik uute samaväärsetega asendada. Ja oluline osa probleemist on kooliharidus.

„Me elame jätkuvalt ettekujutusega, et Rootsi on inseneride maa. Aga kuidas me suudame selleks jääda, kui matemaatika on koolis üks kõige vähem prioriteetseid aineid üldse. Lastele öeldakse, et tehke see igav matemaatika ära ja siis saate midagi põnevamat teha. Sellisel moel ei jää me mootorite ehitamisel liidriteks, selleks saab Hiina.“

Rootsi valitsus ei ole siiski Astra Zeneca loos jäänud passiivseks pealtvaatajaks. Endine teadus- ja haridusminister Lars Leijonborg sai ülesande otsida võimalusi, kuidas firmast koondatud hea väljaõppega kaader ei lahkuks välismaale, vaid saaks erialast tööd jätkata Rootsis.

Samuti on Rootsi valitsus viimasel ajal suurendanud panust teadus- ja arendustöösse, kuid Tobias Krantzi sõnul sellest kõigest veel ei piisa - teisedki riigid eesotsas USA ja Aasiaga panustavad eelkõige teadus- ja arendustööle.Vaja on veelgi enam reforme, tulemustele orienteeritud teaduspoliitikat, erilist panustamist andekatele noortele, maksusoodustusi, et hoida riigis kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu ning muidki maksumeetmeid, millega arendustööd ergutada. „Asi on tõsine. Kaalul on Rootsi tulevik teaduspõhise, ettevõtlus- ja heaoluriigina,“ kirjutas Krantz ajalehes Dagens Industri.

Mis on valesti?Külm dušš Astra Zenecalt on Rootsis vallandanud poleemika, mis on valesti tehtud, et ka kõrgtehnoloogia sektorist töökohad kaovad.Kas tuleks süüdistada Astra Zeneca üle võtnud finantskapitaliste, keda huvitavad vaid kiired kasumid, või firma ärimudelit, mis sõltub liigselt üksikutest suure müügikäibega hitt-ravimitest, millele poole patendikaitse lõppedes uut hitti asemele leitud. Või on süüdi ebajärjekindel poliitika, mis 90ndate aastate majanduskriisi järel üldises kokkuhoiukuuris ka teadusrahasid karmilt koomale tõmbas. Või on põhjus matemaatika ja loodusteaduste prestiiži languses?Põhjuseid on mitmeid ja möödalaskmisi ei arsti üleöö, nendib majandusleht Dagens Industri. Selleks aga, et teadustöö annaks ka edaspidi olulise panuse Rootsi majanduskasvu ning motiveeriks uusi investeeringuid, tuleb arendustegevuseks luua head stabiilsed eeldused.