Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kreeka maraton ei ole veel finišis
Ma saan aru, miks maraton on Kreeka sõna, jaksas rahandusvolinik Olli Rehn pärast ligi 13 tundi väldanud eurogrupi kohtumise veel nalja visata, kuid ka uue abipaketiga, milles rahandusministrid kokkuleppele jõudsid, pole Kreeka maraton veel finišis.
„Uutest kärbetest, sotsiaalsetest pingetest ja Euroopa kannatuse katkemisest võib kujuneda plahvatuslik kombinatsioon, mis tähendab suurt riski, et Kreeka kriis võib ikka veel rööbastelt välja joosta,“ hindasid sündinud lepet ING panga analüütikud, märkides, et „kriisimaraton ei ole veel läbi“.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on Kreekale antud uus võimalus.„Kokkuleppega näitab Euroopa võimet ja tahet euroala kriis ületada,“ ütles Ligi. „Kreekale antakse sellega võimalus läbi viia hädavajalikud reformid, korrastada riigi rahandust ning tõsta konkurentsivõimet."
Turgude reaktsioon seitse kuud väldanud kõneluste tulemusele jäi eile skeptiliseks – positiivsed ootused olid kõik juba arvesse võetud. Samas lekkis meediasse eurogrupi kohtumisel arutusel olnud hinnang Kreeka võlgade dünaamikale, mis ei jätnud kahtlust, et viiendat aastat languses majanduses üheaegselt kärpeid jätkata ja võlakoormat vähendada on ülimalt keeruline. Halvimal juhul kasvab Kreeka võlg aastaks 2020 160%-le SKPst.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Programm eeldab, et riigi majandus tänavu veel langeb, siis stabiliseerub ja hakkab kasvama,“ ütles rahandusministeeriumi asekantsler Tanel Ross. Küsimusele, kust see kasv tuleb, vastas Ross, et samasugustest struktuurireformidest nagu Eestis 90nendatel aastatel. Kreeka puhul tööjõukulude alandamisest ja üldise investeerimiskliima parandamisest.
Kreeka pankroti jutud pole Rossi sõnul tõsiseltvõetavad - võimalikud tagajärjed ELi ühisturule, finantsurgudele, teistele abiprogrammiga riikidele ning Euroopa riikide majanduskasvule oleksid prognoosimatud.
„Kui Eesti majandus kasvab 2-3% või langeb miinusesse, on suur vahe,“ ütles Ross.
Ka Citigroupi peaanalüütik Willem Buiter on seda meelt, et Kreekat ei või pankrotti lasta ega rahaliidust välja visata. Riigi pankrot pole mingi piknik,“ hoiatas Buiter äsja majanduspoliitika uuringute keskusele CEPR antud intervjuus. See tähendab laastavaid tagajärgi kõigile, kellel on mingisugunegi bilanss, pankadest firmade ja kodumajapidamisteni.
Samas leiab Buiter, et „see, mida praegu pakutakse, ei ole piisav.
“Võlgade kärpimine 120%-le SKPst ei taga Buiteri arvates Kreeka puhul, et riik nendega aastast 2020 ise toime tuleb. Moraalilugemise, karistamise ja uute võlgade kuhjamise asemel vajab Kreeka Buiteri arvates hoopis riigi kõigi võlgade korstnasse kirjutamist ning abi suunamist Kreeka majanduse reformimisele ja jalule aitamisele.
Eesmärgiks võetud 120%-le ehk täpsemalt 120,5%-le SKPst jõudsid eurogrupi rahandusministrid maratonkõneluste järel nii Kreeka era- kui avaliku sektori kreeditoridelt täiendavate järeleandmistega.
Erasektori laenuandjatel tuleb mullu oktoobris kokku lepitud 50% asemel korstnasse kirjutada 53,5% Kreekale antud laenude nimiväärtusest ning leppida madalama tootlusega.
Avalikust sektorist kaasati Euroopa Keskpank, mis loobub erakorralise tugiostuprogrammi raames suure allahindlusega ostetud Kreeka võlakirjadest teenitud kasumist. See jagatakse välja liikmesriikide keskpankadele, mis kasutavad seda Kreeka abiprogrammi rahastamiseks. Näiteks saab sellest korvata kahju, kui mõni Kreekat abistav riik peab ise laenu võtma kõrgema intressimääraga kui on Kreeka abilaenu intress. Viimast otsustasid rahandusministrid Kreeka koorma kergendamiseks tagasiulatuvalt vähendada.
Kuna Eesti Kreeka esimeses abilaenus ei osalenud, siis Eestit see ei puuduta, ütles Ross.
Samuti loobuvad oma kasumist euroala keskpangad, mis on Kreeka võlakirju ostnud investeerimise eesmärgil.
Uue abipaketi suuruseks jääb 130 miljardit eurot nagu lepiti kokku mullu oktoobris.Samas on tulnud signaale, et IMF ei ole võib-olla enam valmis välja panema kolmandikku abipaketi mahust –IMFi võimaliku panusena on nimetatud 13 miljardit eurot. Otsuse teeb IMF märtsi teisel nädalal, ütles fondi juht Christine Lagarde.10 miljardit IMFi raha on veel kasutamata Kreeka esimesest abipaketist.
Võimalik miiniväli ootab Kreeka uut abipaketti ees euroala riikide parlamentides, mis peavad Kreeka abilaenu heaks kiitma. Tagasilööke võib tulla ka Kreeka erasektori laenude mahakandmisest, kui piisavalt palju võlausaldajaid pakkumisega kaasa ei tule.
Eesti loodab Kreeka abipaketile parlamendi toetuse saada hiljemalt 27. veebruariks, kui mitte varem, ütles eile riigikogu euroopa asjade komisjoni esimees Taavi Rõivas agentuurile Bloomberg. Skeptilise Soome parlamenti jõuab abiprogramm 23. veebruaril.
„Otsus pole kellelegi kerge,“ ütles eile Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble. „Kuid see on otsus, mida tuleb kaaluda väga hoolikalt, kaaludes võimalike alternatiivide poolt- ja vastuargumente.“ Schäuble väljendas veendumust, et Saksamaa parlament kinnitab abiprogrammi 27. veebruaril.
1. märtsil saab Eurogrupp siis taas kokku, et hinnata Kreeka poolt laenumaksele eelnevate tegevuste täitmist ja sõlmida võlavahetust puudutavad laenulepingud. 9. märtsil tutvustatakse erasektori kaasamise tulemusi ning seejärel täpsustakse ülejäänud finantsabi maht ja tingimused täna kokku lepitud põhimõtete alusel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kui abiprogramm saab vajalikud kinnitused, toimuks esimene väljamakse Kreeka uuest abilaenust märtsi keskpaigas, ütles Tanel Ross. Kreeka vajab raha võlakirjade lunastamiseks.
Väljamakse suurus on 30 miljardit eurot ning raha selleks laenab euroala ajutine päästefond EFSF. Eesti garantii suuruseks EFSFi laenudes on 0,27%. Kui Kreeka laenuprogrammi võtab üle suvest käivituv alaline päästefond ESM, alaneb Eesti osalus 0,18%-le, kuid siis on juba tegemist reaalse rahaga.
„Jah, see argument, et Kreeka pole kohustusi täitnud jääb üles, kuni pole tegudega tõestatud vastupidist,“ ütles Ross.
Erinev on uues abipaketis see, et enne raha kättesaamist tuleb Kreekal esmalt vastu võtta rida seadusi, mis loovad aluse vajalikeks reformideks. Samuti tõhustab Euroopa Komisjon abiprogrammi monitooringut.
„Raha ei maksta, kui tingimusi pole täidetud,“ ütles Ross.