Eestit veab sisenõudlus

Esimesel poolaastal kasvas Eesti majandus valdavalt sisenõudluse toel. Kogu aasta majanduskasvuks prognoosib Swedbank Eestile tänavu 3%, mis on mõnevõrra kiirem tempo kui pank prognoosis tänavu aprillis. Tuleva aasta teisest poolest hakkab kasvu jälle rohkem eksport vedama, kui nõudlus maailmamajanduses taastub. Eestit aitab ka peamiste kaubanduspartnerite – Põhjala riikide – majanduse tugevus. Tuleval aastal prognoosib Swedbank Eesti majanduskasvu kiirenemist 4%-le ja järgneval aastal 4,3%-le.

Peamised riskid Eesti majandusele johtuvad väliskeskkonnast, eelkõige euroala kriisi arengutest. Swedbank ei välista ühe võimalusena ka euroala osalist lagunemist, märkides, et Eestisse jõuaksid negatiivsed arengud eelkõige finantsturgude ja kaubanduskanalite kaudu.

Samuti kätkevad Eesti majanduse jaoks riske energia- ja toormehinnad.

Tänu positiivsetele arengutele tööturul, on eratarbimine Eestis jõudsalt kosunud – läinud aasta 4,2%se kasvu järel prognoosib Swedbank tänavu eratarbimise kasvu 4,3%. See on märkimisväärselt suurem number kui pank aprillis prognoosida söandas. Eestlased ei ole ennast lasknud euroala hädadest hirmutada. Kasvutempod on siiski aeglasemad kui buumieelsel ajal, mida pank seletab nii üldise ettevaatlikkuse kui ka selliste majapidamiste arvu kasvuga, kus on raske ots otsaga kokku tulla. Viimase on tinginud esmatarbekaupade hindade tõus ning palgatõusude ebaühtlane jagunemine sektorite lõikes.

Inflatsiooni osas prognoosib Swedbank hinnatõusutempo aeglustumist läinud aasta 5%-lt tänavu 3,9%-le. Aeglustuv trend jätkub ka tuleval aastal.

Riigi finantsides prognoosib Swedbank 2014. aastal eelarve ülejääki jõudmist. Võlakoorem on Eestis jätkuvalt madal, kuid kasvanud eelkõige osalemisest euroala ajutises päästemehhanismis EFSF. Tipust läbi jõuab võlakoorma kasv tuleval aastal tasemel 11-12% SKPst.