• OMX Baltic0,54%322,71
  • OMX Riga−0,8%963,56
  • OMX Tallinn−0,12%2 276,47
  • OMX Vilnius−0,38%1 506,57
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 100−0,34%10 716,77
  • Nikkei 225−2,65%62 907,84
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,26
  • OMX Baltic0,54%322,71
  • OMX Riga−0,8%963,56
  • OMX Tallinn−0,12%2 276,47
  • OMX Vilnius−0,38%1 506,57
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 100−0,34%10 716,77
  • Nikkei 225−2,65%62 907,84
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,26
Erinevalt Rootsi rahandusministrist Anders Borgist, kel on Euroopa Komisjoni pangandusjärelevalve plaani kohta juba väga selge ja kriitiline seisukoht ning punased piirid joonitud, on Eesti seisukohad sõnastatud pigem küsimuste vormis.
“Oleme väga segases olukorras,” ütles rahandusminister Jürgen Ligi nädalavahetusel Küprosel toimunud ELi rahandusministrite kohtumisest ja pangandusliidu debatist eile ajakirjanikele ülevaadet andes. Eesti suurimad pangad on mitte-eurotsooni päritolu ja valmisolekut päritoluriigil süsteemiga liitumiseks ei ole (võimalus on vabatahtlikult liituda – toim).
Kriisihaldusmehhanismi puhul on suur küsimus selles, kuidas see üles ehitatakse. Kui see hõlmaks ainult süsteemselt olulisi panku, siis kas Eestis tegutsevad Rootsi pangad on suuruselt Euroopa mõistes süsteemse tähtsusega pangad või ei.
“Pigem on karta, et ei ole,” ütles Ligi, märkides, et sellisel juhul tekib küsimus Eesti rollist.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele