"Naisettevõtjad on nagu Punase raamatu liik"

Vastan neile, et ettevõtjaks olemine tähendab pealehakkamist, julgust teha midagi teistmoodi ja esimesena. Mugavuspiiridest loobumist täna, et hiljem elada mugavamalt. Tähendab enesedistsipliini aga ka eneseteostust. Julgust ja vastutust. Kõige vähem läheb vaja raha.

Meil aga tihti vastandatakse vabatahtlik töö, sotsiaalne vastutus ja kolmas sektor ettevõtlusega. Nagu need oleks kaks äärmust, mis kokku ei saa, või kui saavad, ei tereta. Selleks, et naisettevõtjaid oleks rohkem, tuleb jõuda olukorda, kus ühiskonnas peetakse nii MTÜd kui ettevõtlust majanduse sünergilisteks osapoolteks – paljud naisettevõtjad on ka hoogsad mittetulunduses kaasalööjad. Ettevõtja võib olla samal ajal sotsiaalselt vastutustundlik ja ka tore inimene. Seda kõigepealt.

Muidugi võiks meil olla rohkem startup-ettevõtmisi juba keskkoolinoortele, et kätt proovida. Kui noorelt alustad, siis saab ettevõtlikkus elustiiliks. Meie noortel pole enam sugudevaheline lõhe nii suur kui meie põlvkonnas. Seega tuleb uuest põlvkonnast ka rohkem ettevõtlikke tüdrukuid.

Mu kolleeg kajastab hetkel Äriplaan 2013 konverentsi (intervjuu toimus kolmapäeval – toim.). Ta luges, et kolmandik osalejaist olid naised. Kas ka ettevõtlusmaastikul on olukord muutumas?Veel kord, ma arvan, et Eestis on üldse ettevõtteid vähe. Eriti vähe on aga naisi, sest naised teevad teisi valikuid. Eelistavad kindlustunnet ja olgu või väikest palka, aga – kindlal päeval. Aga kui me saame aru, et miski siin maailmas pole kindel, eriti veel sinu töökoht, siis see annab ehk julgust olla kindel hoopis ise enda hakkamasaamises. Siit edasi on juba kergem jõuda firma registreerimiseni.

Keda ise peate eeskujudeks? Mulle meeldivad inimesed, kes teevad oma tööd mitte ainult põhjalikult, vaid väga põhjalikult ja kaua. Ma ei mõtle tapvaid tööpäevi, vaid aastaid samas valdkonnas tegutsemist. Mul pole midagi kogemuste omandamise vastu erinevates valdkondades, kuid kui oled leidnud oma töö ja oled selles hea, siis tee seda tööd aastaid, siis oled tunnustatud ja valdkonna spetsialist. Head tulemused ei tule ruttu, need tulevad aastatega, järjepideva tööga.

Kuidas olete suutnud sellest allaheitlikkuse ringist välja murda? Ma olen lihtsalt kogu aeg mõelnud mitte niivõrd Eesti mastaabis, kui võtnud koduturuks Baltikumi. See teeb kokku ligi 6-7 miljonit inimest ja hoopis teise mastaabi. Olin juba keskkoolis kindel, et teen oma firma. Ainult ideed ei olnud, millega tegelda, aga nagu noorele inimesele kohane, ei pannud mind see eriti muretsema. Kui oled ettevõtlik, siis näed kogu aeg uusi võimalusi ja väljakutseid. Ma lihtsalt ei karda eksida. Kui läheb valesti, proovin uuesti ja paremini. Mul on hiidlase jonn, alla ei anna.

Millised on naisettevõtjate tugevused, nõrkused?On näiteks üks tugevus, mis pöördub hiljem naiste vastu – see on delegeerime. Alustades on oluline ja sageli vältimatu teha kõike ise, hiljem aga on delegeerimisoskus vältimatu. Mulle tundub, et eesti ettevõtjatest naised delegeerivad vähe, teevad kõik nõrkemiseni ise ära, et olla kindel, et on hästi tehtud. See aga tähendab – lisaks eneseohverdusele –, et ei osata ehk piisavalt usaldada. Samas on naised tugevad meeskonna hoidjad ja motiveerijad. Kes mõtlesid välja kõnekäänu, et õige eesti naine toidab ära mehe ja seitse last, sealt see pärineb.

Millised on Eesti naisettevõtjad võrreldes välismaa omadega? Pean silmas just edukamate riikide omi. Eestis on hea olla naine ja ka naisettevõtja, sest võrreldes selle muu maailmaga, avavad meeskolleegid meile uksi ja lasevad ees sisse – aga sedasi, naljaga pooleks muidugi, jõuab ju elus kiiremini edasi!