Priit Perens: pankrotis ei pruugi usaldus kaduda

"Krediit tähendab ladina keeles usaldust – teid krediteerides anname teile usaldust ehk usaldame teie kätte deposiidid, mis omakorda on meile on usaldatud. Oleme põhimõtteliselt usalduse vahendajad," rääkis ta.

"Kui kellegagi äri teha ei taheta, ongi see seotud just usalduse puudumisega. Seega eeldab kord läbi kukkunud ettevõtja tagasitulek usalduse taastamist. Me anname laenu siis, kui saame aru, kust tulevad kassavood, et see tagasi maksta. Teine sama oluline asi on aga see, et inimesel, kes laenab, on ka usutav soov tagasi maksta."

Perens rõhutas, et usaldus on kuvand. "Kui kellestki on jäänud mulje, et see inimene ei maksa tagasi, siis me ei julge talle raha laenata. Kahjuks on maailm subjektiivne ja ebaõiglane ning see, mismoodi te paistate, kuidas te suhtlete, on ülioluline. Saates panka agressiivse kirja, usaldust juurde ei tule," kõneles ta.

Täna pole Eestis ühtset praktikat, kuidas pangad ebaõnnestunud ettevõtjaga käituvad. "Praktika kujuneb nüüd, pärast kriisi. Erinevad pangad käituvad erinevalt. Pangaga suheldes tasub meeles pidada ka seda, et kõige tähtsam inimene pangas on kliendihaldur – tema tunneb klienti kõige paremini ja temale toetutakse ka otsuste tegemisel," kõneles Perens.

Tema kinnitusel on masu järel olukord pankades kindlasti leebem kui pärast eelmisi kriise aastatuhande vahetusel. "Toona ei saanud need, kes olid pankrottide osalised olnud, pankadest enam laenu. Täna on olukord teistsugune, enam ei olda nii kategoorilised," kõneles ta.

Perens rääkis ka sellest, milline on kindel viis, kuidas enam pangast täiendavat finantseeringut ei saa. "Kui tullakse viimasel päeval panka ja öeldakse, et kui täna enam raha juurde ei saa, siis ongi kõik – see ei sisenda just kindlust. Peaksime kindlasti sellisest olukorrast varem teadma," märkis ta.