Pilv Tooli kohtuasjast: uuriti vaid poolt muna

Kahetsusväärne ja ebamõistlik on advokaadi sõnul asja lahendamine kohtus nii pika aja jooksul. Pikk menetlusaeg eeldaks ka kvaliteetsemaid kohtulahendeid. "Riigikohtu lahend ütleb, et kaitsjate seisukohad ringkonnakohtu kritiseerimisel on põhjendamatud, kuid  märgib  seejärel, et ringkonnakohtu otsus on puudulikult motiveeritud,“ tõi Pilv välja vastuolu.

Pilve hinnangul nõustub riigikohus kaudselt, et ringkonnakohtu seisukohad pole selgelt ja jälgitavalt välja toodud. „Küsitavus tekib ka selle kohta, kas meil on kolmeastmeline kohtusüsteem või mitte - asjaolu, kus riigikohus viitab sellele, et ringkonnakohtu otsus ja sõnastus pole kõige õnnestunum ja korrektsem ning  ringkonnakohus oleks pidanud viitama nõustumisele Riigikohtuga tekitab vastuolulise tunde. Riigikohus oleks võinud ju eelnevalt asja ise lõplikult lahendada,“ selgitas Pilv.

Kaitsjana tekib Pilvel küsimus, miks peaks riigikohus asja ringkonnakohtusse arutamiseks tagasi saatma, kui ta leiab, et ringkonnakohtu roll on kinnitada nõustumist riigikohtu  seisukohtadega. Riigikohus peaks ise sellises olukorras tegema lõpliku lahendi ning vältima ebamõistlikult koormavat  menetlust loomaks muljet, et jätkuvalt lahendatakse sisulisi küsimusi.  „See ei saa olla  kolmeastmelise kohtusüsteemi  toimimise eesmärk.“ Pilve sõnul tekib ta küsimus, mis on uute kohtumenetluste lisaväärtus, lisaks sellele, et kulutatakse aega ja raha.

Kui rääkida kohtuotsuse sisulisest poolest, siis advokaadi hinnangul võib ringkonnakohtus asja arutamine antud näite pinnal  keerulisemates asjades osutuda lihtsalt formaalsuseks, mitte täiendavaks sisuliseks analüüsiks. „Kui riigikohus annab ringkonnakohtule suuniseid küsimuste täiendavaks analüüsiks  ja hindamiseks, siis peaksid need kajastuma lisaväärtusena kohtu seisukohtadena ka  tehtud lahendis,“ viitas Pilv.

Mis puudutab karistust (rahaline karistus 250 päevamäära), siis on Pilve sõnul üllatav, kui kergekäeliselt ja pealiskaudselt on prokuratuur ja kohus sellesse küsimusse eelnevalt süvenenud. Tema väitel ei ole riiklik süüdistaja eelnevas menetluses pika aja  jooksul päevasissetuleku arvutamise metoodikat üldse esitatud ja seetõttu  pole päevamäära arvutust võimalik kontrollida. „Tähelepanuväärne on ka see, et kogu selle aja jooksul ei ole kohus leidnud vastust sellele, millisest varast, sissetulekust  lähtuvalt  on arvestatud Toomas Tooli päevasissetulek. Seejuures pole ka piisav isiku kontol toimunud rahaliste vahendite käive vaid sellest selgelt sissetuleku eristamine,“ märkis Pilv.

Ringkonnakohus peaks nüüd otsustama, milliseks rahaline karistus kujuneb. „Ainuüksi see, et isiku nimel on mitu kinnistut, vara ja aktsiaid ning pangakontolt käib läbi hulk raha, ei tähenda, et tegu on isiku tuluga,“ tõdes Pilv. „Tuleb ära tuua proportsioonid ja siis saab rääkida isiku sissetulekust ja keskmisest päeva sissetulekust – see on kõik tegemata.“

Ringkonnakohus saab asja veelkordsel  arutamisel hinnata päevamäära nii üles- kui ka allapoole. „Sellele küsimusele on võimalik vastata siis, kui on võimalik näha, millele süüdistav pool tugineb – milliseid on aluseks võetud andmed, milline on arvutusmetoodika. Ja siis saab esitada kaitsealuse vastuväited  ja seisukohad," märkis Pilv.

Ringkonnakohus rahuldas mullu oktoobris Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Maria Entsiku kaebuse ning mõistis ärimees Toomas Toolile turumanipulatsiooni eest rahakaristuse 500 000 eurot ja SEB endisele maaklerile Karoly Kirberile 10 545,42 eurot.