Eestlaste julgus osta lõppesteises kvartalis

"Eesti majandususaldusindeks oli teises kvartalis võrreldes esimesega pisut madalam, mida mõjutas oluliselt ehitussektori süvenev mure vähese nõudluse pärast. Vaatamata sellele SKP kasvutempo ei aeglustunud võrreldes esimese kvartaliga. Majanduskasvu vedas välisnõudluse toel tööstussektor, kus tugeva panuse andsid töötlev tööstus ja energeetika. Kasv jätkus ka eksportivas teeninduses nagu logistika ja turismindus," selgitas Aben.

Siseturule orienteeritud tegevusaladest läks hästi kaubandusel ning info- ja sidesektoril. Teist kvartalit järjest oli languses ehitustegevus, kus erasektor ei suuda kompenseerida valitsussektori vähenenud nõudlust. Eluasemeinvesteeringud näitavad siiski kasvumärke.

"Kuigi välisnõudlus on selle aasta esimesel poolel olnud nõrgem kui aasta tagasi, ei ole see kaasa toonud kaupade ekspordi kasvu aeglustumist. Eesti ettevõtted on olnud edukad müügi suurendamisel peamistele eksporditurgudele – Rootsi, Lätti, Leetu ja Venemaale," kinnitas Aben rahandusministeeriumi pressiteates.

Teenuste ekspordi osas on arengud nõrgemad, mida osaliselt mõjutab Abeni ütlusel transiidivedude vähenemine. Kuna nii kaupade kui teenuste impordi kasv oli teises kvartalis ekspordist kiirem, siis kujuneb netoekspordi panus SKPsse negatiivseks, lisas ta.

Tagasihoidlikuma majanduskasvu kõrval on rahandusministeeriumi teatel positiivne, et ELi majandususalduse näitajad on viimastel kuudel selgelt paranenud. "Ajalooliselt on need majanduskasvuga hästi kooskõlas olnud. Eesti SKP nominaalkasv on aasta esimesel poolel olnud siiski suhteliselt tugev ning maksulaekumised enam-vähem plaanipärased," märkis Madis Aben.

Rahandusministeerium avalikustab suvise majandusprognoosi septembri alguses.