• OMX Baltic0,74%323,32
  • OMX Riga−0,51%966,46
  • OMX Tallinn1,38%2 279,29
  • OMX Vilnius0,13%1 514,23
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 1000,19%10 752,88
  • Nikkei 225−1,47%63 669,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,56
  • OMX Baltic0,74%323,32
  • OMX Riga−0,51%966,46
  • OMX Tallinn1,38%2 279,29
  • OMX Vilnius0,13%1 514,23
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 1000,19%10 752,88
  • Nikkei 225−1,47%63 669,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,56
Eesti Energia teatel sisaldavad riigikogu majanduskomisjoni keskerakondlasest liikme Kalev Kallo viimaste päevade kirjutised elektrituru toimimisest palju väärinfot.
Kallo väidab, et Eesti Energia saab järgnevatel aastatel jätkuvalt tasuta CO2 kvooti, mis justkui võimaldaks jätkata elektrihinna doteerimist senisel viisil. See ei vasta paraku tõele.
Esiteks, Euroopa Komisjon eraldas CO2 kvoodi sihtotstarbeliselt, justnimelt Auvere elektrijaama ehitamiseks. Ka kvoodi jagamise mehhanism ei võimalda selle väärkasutust – kvooti antakse alles peale tehtud investeeringuid, mille tegemist saab tagantjärele kvoodimüügist teenitud tuluga kompenseerida.
Teiseks, isegi kui kvoodimüügitulu tohiks kasutada elektrihinna doteerimiseks, siis tuleks luua mehhanism, mis võimaldaks sama raha kasutada kahekordselt – nii elektrijaama ehitamiseks kui elektrihinna doteerimiseks. Seaduslike vahenditega sellist lahendust luua ei õnnestuks.
Põlevkivituha ladestamise osas pole läbirääkimistega mingit üleminekuperioodi saadud. Ladestamine tuli viia keskkonnanõuetega vastavusse ja seda ka tehti. Elektrituru avanemine aga lükati ühemõtteliselt edasi – saadi üleminekuperiood aastateks 2007–13.
Elektrituru avamise kohustus on otseselt seotud ka riigi energiajulgeoleku tagamisega. Balti mere äärsed riigid ja Euroopa Komisjon leppisid 17.6.2009 kokku Balti energiaturgude ühendamise kavas, mille üheks osaks on elektriturgude avamise ajakava. Eesti sai selle eest Euroopa komisjonilt 50 miljonit eurot toetust Estlink2 ehitamiseks.
Kallo loost jääb mulje, et Eesti Energia kasum pärineb eelkõige eraisikutele müüdud elektrist. Ka see arusaam ei vasta tõele.
Vastupidiselt laialt levinud müüdile on elektrimüük kodutarbijatele olnud sisuliselt nulliäri. 2011. aastal oli kodutarbijate osa Eesti Energia kasumist 0,1%. Avatud turgudelt, mille hulka Eesti kodutarbijad käesoleva aastani ei kuulunud, on Eesti Energia teeninud kaks kolmandikku kasumist. Suletud turult pärit kolmandik kasumist tekib võrguteenusest ning see taasinvesteeritakse 100% tagasi elektrivõrkudesse. Eesti Energia maksab omanikule dividende sisuliselt vaid välisturgudelt teenitud kasumist.
Ülaltoodu ei ole ammendav loetelu Kalev Kallo artiklites ilmunud vigadest.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele