ELis on riigifirmades palgapiiranguid: Siiri Oviir vassis

Teema võttis üles ja pani piirangu kehtima Hollandi parlament. Erandit ei tehtud isegi Hollandi keskpanga juhile – Klaas Knotil tuleb loobuda pea poolest varasemast palgast (enne oli keskpanga juhi palk 443 000 eurot aastas). Veel suurem palgakärbe tabas finantsinspektsiooni juhti Ronald Gerritset, kelle varasem aastapalk oli 510 000 eurot. Mõlema asutuse veebilehelt paistab, et kumbki mees ei ole veel ametit üles öelnud.

Hollandi uudisteportaal DutchNews.nl tsiteerib kütusekontserni Shell endist tippjuhti Jeroen van der Veeri, kelle arvates on riigisektori tippjuhtide palkade sidumine peaministri palgaga õige. Mees arvas samas, et peaminister võiks teenida rohkem. Siis oleks teistel ruumi vähem teenida.

Riigifirmade juhtide palkadele on lae kehtestanud ka sotsialistist presidendi Francois Hollande’i valitsus. Dekreet number 915 läinud aasta 26. juulist, mis kehtestab palga ülempiiriks 450 000 eurot aastas.

See puudutab firmasid, kus riik on enamusaktsionär. Nende juhtide palk ei või olla enam kui viis korda  suurem palgast, mida saavad keskmiselt selle pügala alla käivate firmade (EDF, SNCF, La Porte, Areva jne) kõige madalama palgaga töötajad, kirjeldas seadust päevaleht Le Monde.

„Väljavaade teenida aastas 450 000 eurot ei paista mulle selline, mis peletaks  juhi kohale kandideerimast oma ala parimaid,“ kommenteeris toona Prantsusmaa rahandusminister Pierre Moscovici.

Riigifirmade juhtidele on palgapiirangud olemas ka Saksamaal. Sellise seaduse võttis kantsler Angela Merkeli valitsus vastu koalitsioonis sotsiaaldemokraatidega 2009. aastal, vahendas agentuur Bloomberg. Ning nädal tagasi Šveitsis toimunud rahvahääletuse järel, mis andis firmade aktsionäridele suurema kontrolli firmajuhi palga üle, plaanitakse ka Saksamaal teema uuesti üles võtta, ütles Merkeli pressiesindaja Steffen Seibert. Saksamaa tahab enne aga ära oodata Euroopa Komisjoni vastava ettepaneku, mida on lubatud selle aasta lõpuks.

Euroopa Liidu infokeskuse uuring näitas, et juba enne finantskriisi olid riigifirmade tippjuhtidele palgapiirangud näiteks Poolas. Kärpekuuril Suurbritannia on avaliku sektori palgad külmutanud ja abiprogrammi all Iirimaa palku kärpinud.

Kahtlane on ka teine samas uudises esitatud Oviiri väide, et Euroopa parlamendis on küll arutatud, et pangajuhtide boonused peaksid olema väiksemad, aga aruteludest tegudeni pole jõutud.

Alles läinud nädalal olid ajalehtedes suured pealkirjad, et parlament pressis boonuste ülempiiri panganduse uude reeglistikku sisse (nn Basel III reeglite ülevõtmine ELi seadustesse). Selle nädala alguses arutasid teemat juba ELi rahandusministrid. Arutelude järel ütles Euroopa Komisjoni siseturu volinik Michel Barnier agentuuri Bloomberg vahendusel, et on "kristalselt klaar", et EL ei loobu plaanist fikseerida boonuste ülempiir kahekordse põhipalga tasemel.