Eleringi juhatuse ja nõukogu tasu kasvas aastaga ligi 14%

OMX Baltic−0,17%322,76
OMX Riga0,06%967,02
OMX Tallinn−0,05%2 278,07
OMX Vilnius−0,54%1 506,08
S&P 500−0,98%7 681,14
DOW 30−0,31%52 693,9
Nasdaq −1,7%26 248,13
FTSE 100−0,02%10 751,11
Nikkei 225−2,65%62 907,84
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%91,28

OMX Baltic−0,17%322,76
OMX Riga0,06%967,02
OMX Tallinn−0,05%2 278,07
OMX Vilnius−0,54%1 506,08
S&P 500−0,98%7 681,14
DOW 30−0,31%52 693,9
Nasdaq −1,7%26 248,13
FTSE 100−0,02%10 751,11
Nikkei 225−2,65%62 907,84
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%91,28

Riigile kuuluva elektrivarustaja Elering juhatuse ja nõukogu liikmete sissetulek (põhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud) tõusis aastaaruande põhjal 2012. aastal 205 000 eurolt 233 000 euroni ehk 13,7%.

Erinevalt Eesti Energiast ei ole juhatuse liikmete töötasud persooniti aastaaruandes välja toodud.

Küll aga on teada, et 2011. aastal teenis juhatuse esimees Taavi Veskimägi 79 315 eurot ning liikmed Peep Soone ja Kalle Kilk vastavalt 50 429 ja 50 440 eurot.

Eleringi töötajate keskmine töötasu kasvas 2012. aastal küll vaid 2,5%, kuid ulatus muljetavaldava 1749 euroni kuus (20 988 eurot aastas).

Aruandes märgitakse, et Eleringi keskmine töötajate arv oli 2012. aastal 145, tööjõu voolavus püsis ettevõttes väga madal (5% möödunud aastal) ja töötajate keskmine staaž kõrge (15 aastat).

Ettevõte sõnul on edu järjepidevuse tagamiseks kriitilise tähtsusega järelkasv ja töötajate areng. „Teeme koostööd Eesti ülikoolidega ning pakume üliõpilastele põhjalikku praktikaprogrammi. Valdav enamus (82%) meie töötajaist on kõrgharidusega ning mitmed ühendavad töö õpingutega,“ seisab aruandes.

Elering teenis möödunud aastal 109 miljoni eurose käibe juures 35 miljonit eurot kasumit.

Kogu puhaskasumi lubab Elering suunata investeeringutest.

2013. aastal on plaanis investeerida koguni 209 miljonit eurot, millest enamus läheb Estlink 2, Estlink 1 ja avariiseireelektrijaama projekti rahastamiseks.

Projektide rahastamiseks oli ettevõttel endal vabu rahalise vahendeid 2012. aasta lõpu seisuga 24,0 miljonit eurot. Lisaks on Eleringil kasutamata 110 miljoni eurone laenulimiit ning Eesti ja soome vahelise elektrilise ühenduse Estlink 2 ehitamiseks on saamata veel Euroopa Liidult 35 miljoni euro eest tagastamatut finantsabi.

Eleringi juhatuse ja nõukogu tasu kasvas aastaga ligi 14%

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised